Põlva kogukond taunib valeväidete esitamist sünnitusosakonna kohta

Põlvas kogunesid 10. aprillil inimesed, et koos sünnitusosakondade toetuseks ringkäik teha.

FOTO: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Liikumisest «Põlva sünnitusosakonna kaitseks» välja kasvanud MTÜ Põlva Kodanik taunib Põlva haigla sünnitusosakonna kohta valeväidete esitamist ning maine kahjustamist.

Avalikule pöördumisele allakirjutanute sõnul ilmestab seda 14. mail Vikerraadios kõlanud tsitaat: «Nõukogusid juhtiv Mart Einasto ütleb, et nemad lähtuvad turvalisusest. Mart Einasto: »Põlvas ongi juhtunud selline olukord, et ainukene oma kohapealne tohter on haigestunud ja ei naase tööle ilmselt enam kunagi. Selles situatsioonis /.../ seda teenust osutama jääda oleks ülimalt kaheldav.«.»

«Edastame, et Põlva haigla sünnitus- ja günekoloogiaosakonna juhataja Sirje Kõiv, kellest käis uudises justkui jutt, palus teatada, et kuuldused tema surmast on enneaegsed ega vasta tõele – ta on elus ja tervise juures,» on pöördumises kirjas. «Samuti ei vasta tõele väide, et sünnitusosakonnas töötab vaid üks kohapealne tohter. Elu ja tervise juures on ka teised osakonnas töötavad arstid ning osakonna töös ei ole toimunud mingisuguseid muutusi.»

MTÜ Põlva Kodanik esindajad toovad välja asjaolu, et praegu ei ole enam selge, millised avalikus arutelus välja toodud argumendid tõele vastavad ning millised on konstrueeritud selleks, et avalikkust eksitada.

«Sünnitusosakonna sulgemist põhjendavates artiklites on toodud võrdluseks ainult 2015. ja 2016. aasta andmed, jättes targu mainimata, et 2017. aastal oli Põlva haigla üks vähestest, kus võrreldes eelneva aastaga sündide arv hoopis kasvas,» on kirjas pöördumises. Samuti on nende sõnul välja toomata fakt, et sünnitanutest olid 35 protsenti pärit väljastpoolt Põlva maakonda, sealhulgas Venemaalt.

«Mitte üheski Eesti väikehaiglas ei ole väljastpoolt maakonda saabunud sünnitajate osakaal nii kõrge kui Põlva haiglas. See on selge märk, et Põlvas pakutav sünnitusabi on väga kvaliteetne, turvaline ja hea mainega. Andmetega manipuleerimine jätab avalikkusele kallutatud mulje,» rõhutavad allakirjutanud.

«Põlva haigla ülemarsti Margit Rikka kinnitusel on haiglas ööpäev läbi valves nii kirurg, anestesioloog kui günekoloog. Lastearst ja operatsioonibrigaad on tööajal majas ja väljaspool tööaega koduses valves, transport haiglasse on korraldatud maksimaalselt 30 minuti jooksul. Põlva haiglal ei ole olnud perioodi, kui lastearsti pole valves. Lisaks on ööpäev läbi sünnitusosakonnas tööl spetsialiseerunud lasteõed. Erakorralisteks olukordadeks on olemas piisav verevaru ning kokkulepped vajaduse tekkimisel kiiresti Tartu verekeskusest lisavere transportimiseks.»

Nii haigekassa kui ka Eesti naistearstide selts on kinnitanud, et neil puuduvad etteheited Põlva sünnitusosakonna tööle. Ometi on kvaliteedi küsimus üks kolmest peamisest teemast, mida sulgemisotsuse põhjendamiseks ikka ja jälle esitatakse. Nii jääbki mulje, nagu oleks Põlva haiglas sünnitusabi kvaliteediga probleeme.

«Sünnitusosakonna väidetavat kvaliteeti tagav sünnituste arv on pidevalt muutunud. Oleme avalikus diskussioonis näinud järgmisi numbreid: 300, 400, 500, 365, 350. Naistearstide seltsi arengukavas on kirjas number 400, kuid pole esitatud selgitust või põhjendust, millel see number tugineb ning kuidas ainult sündide arv tagab kvaliteedi ja turvalisuse,» kirjutavad Põlva kogukonna esindajad.

Samuti juhivad nad tähelepanu asjaolule, et suur hulk Põlva sünnitusosakonna töötajatest töötab ka teistes haiglates, muu hulgas Tartu Ülikooli kliinikumi sünnitusosakonnas. Seega ei ole nende pädevuse kahtluse alla seadmine asjakohane. «Igapäevane praktika koos personali pika tööstaažiga tagab osakonna töötajatele piisava kogemuse ja valmisoleku ka erakorralisteks olukordadeks,» rõhutatakse pöördumises.

Põlva haigla on kulutõhususe aspekti viimase piirina käinud välja 200 sünnitust aastas. «Seda on kriitilise piirina sünnitusabi jätkumise kontekstis tunnistanud ka Tartu Ülikooli kliinikumi juhatuse liige Mart Einasto (12.11.2016 ajaleht Koit). Seda enam on kogukonnale arusaamatu, miks üritatakse osakonna sulgemist jõumeetodil läbi suruda, kui tegelik sündide arv ületab väidetavat majandusliku tasuvuse piiri,» seisab pöördumises.

Põlva kogukonnale mõjus ärritavalt ka argument Valga haigla 25päevasest sünnitusabipausist, mis jättis mulje, nagu oleks Põlvas samasugused augud sees. Alles uudise tagumises osas mainiti, et tõsi küll, sel ajal oli Valga sünnitusosakond kollektiivpuhkusel.

«Hinnates eeltoodud faktimoonutusi, tekib kogukonnas põhjendatud kahtlus, et tegemist on läbimõeldud tegevusega, mille eesmärk on kallutada avalikku arvamust endale soodsas suunas. /.../  Peame eksituse tekkimisel oluliseks avaliku vabanduse esitamist ning faktide korrigeerimist eksitaja poolt.»

Kogukond küsib: millist probleemi Põlva haigla sünnitusosakonna sulgemisega lahendada püütakse? «Oleme seisukohal, et sulgemine toob kaasa palju uusi probleeme ning halvendab eriarstiabi kättesaadavust kogu maakonnas.»

Küsitavusi toodi välja ka Riigikogu sotsiaalkomisjoni avalikul istungil 8. mail. Seal toodi esile, et sünnitaja turvaliseks jõudmiseks haiglasse tuleb teha lisainvesteeringuid kiirabisse. «Kust see raha tuleb? Millal investeering sellisel juhul tehakse ja millal on seejärel kiirabi võimeline suurenenud töökoormusega hakkama saama?» küsivad Põlva elanike esindajad. «Ei saa kuidagi tõsiselt võtta seisukohta, et väikehaiglas sünnitamine kaalub üles maanteel sünnitamise riski.»

Veel on pöördumises välja toodud küsimus, kuidas tagatakse ämmaemandateenuse kättesaadavus ja kvaliteet raseduseelseks jälgimiseks, kui haiglas enam sünnitusi vastu ei võeta ning ämmaemandatel kaob praktilise töö kogemus. Samuti tunneb kohalik kogukond muret, et sünnitusosakonna sulgemise järel võivad haiglas teised teenused omakorda kahjumisse langeda ning seejärel sulgemist vajada.

Liikumine «Põlva sünnitusosakonna kaitseks» leiab, et Põlva sünnitusosakonna sulgemise otsus ei ole piisavalt läbi kaalutud. «See ei toeta kuidagi haiglate võrgustumise eesmärki tagada maakondades arstiabi kättesaadavus ning kindlustada kodanike turvatunne.»

Pöördumisele on alla kirjutanud MTÜ Põlva Kodanik esindajad Mari-Liisa Parder, Indrek Sarapuu, Riinu Räim ja Triinu Sarapuu.

Tagasi üles