/nginx/o/2020/02/06/12919077t1haf41.png)
/nginx/o/2018/05/25/7862901t1hb7bb.jpg)
Sel nädalal veeskati piiriveekogul viimased kollased toodrid, millega jõudis lõpule piirirežiimi ala tähistamine Peipsi järvistul.
Peipsi järvistul lõppes piirirežiimi ala tähistamine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„Piirirežiimi ala tähistasime eesmärgiga muuta see veekogudel liikujatele nähtavaks ja seeläbi ennetada režiimialale sattumist ja ebaseaduslikke piiriületusi. Ühtlasi on märkide paigaldamise järel navigatsiooniperioodil Peipsi järvistul olijail võimalus visuaalselt kontrollida oma asukohta piirijoone suhtes,“ selgitas Mustvee kordoni juht Jalmar Ernits.
Peipsi järvistul lasti märgistustööde raames 126 kilomeetri ulatuses vette üle saja toodri. Peipsi järve piirirežiimi alal ankurdati need 200 meetri kaugusele ajutisest kontrolljoonest ning Pihkva- ja Lämmijärvel ning Narva veehoidlal 50 meetri kaugusele ajutisest kontrolljoonest.
„Nädalavahetus toob Peipsile rohkelt nii kalastushuvilisi kui puhkajaid. Loodame, et paigaldatud veemärgid on inimestele heaks orientiiriks, et ekslikke piiriületusi vältida,“ ütles Ernits. Ta märkis, et suurem osa kontrolljoone ebaseaduslikest ületustest leiab aset hooletuse tõttu. „Järvel käib üksjagu kaugemalt tulnud kalastushuvilisi, kes ei märka tähistusi või teevad valearvestuse kontrolljoone kulgemisest. Mõni peab toodreid ekslikult võrguliinideks ning mõni selgitab ületust kehvade ilmaoludega,“ kirjeldas ta.
Piirivalvurid panevad veekogul liiklejatele südamele, et tooder iseenesest ebaseaduslikku piiriületust ei välista. „Jälgige valvsalt veemärke, arvestage ilmaoludega ning ohutu paadisõidu põhitõdedega,“ soovitas kordoni juht.