Alaealine iga tööd teha ei tohi

Noored leiavad töist rakendust ka õpilasmalevas. Foto: Timo Arbeiter

Tööinspektsioon hindab lastekaitsepäeval algava sihtkontrolli käigus alla 18aastaste töötegijate töötingimuste sobivust Eestis.

Sel aastal on saabunud 358 teadet alla 15aastase töötegija kohta. Eelmisel aastal registreeriti 2848 alaealise töötamine. Alaealistega juhtus 20 tööõnnetust.

Töölepinguseadus lubab töötegemisega alustada 7. eluaastast. 7–12aastasel alaealisel on lubatud teha kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal. 13–16aastase koolikohustusliku alaealisega võib tööandja sõlmida töölepingu ja lubada teda tööle, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust.

Samas keelab seadus tööandjal lubada alaealist tööle, mis ohustab tema tervist töö iseloomu või töökeskkonna ohutegurite tõttu.

13aastasega võib sõlmida töölepingu näiteks põllumajandustööde tegemiseks, abitöödeks kaubandus- või teenindusettevõttes, toitlustus- või majutusettevõttes ja teisteks töödeks, kus tööd tehes ei esine kokkupuudet noore tervist ohustavate teguritega. Kui töö eeldab raskuste tõstmist, tuleb teada, et alla 16aastased ei tohi käsitsi teisaldada esemeid, mis on raskemad kui viis kilo.

Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul on noore inimese töötamisega harjutamine juba koolieas igati mõistlik. Tähele tuleb aga panna, et laste töövõime on oluliselt väiksem kui täiskasvanutel ning mida noorem on laps, seda kiiremini ta väsib.

«Noori tööle võtvad tööandjad peavad endale noorte töötamist puudutava seadusandluse hästi selgeks tegema. Nõuded ja piirangud pole seatud mitte tööandjate kiusamiseks vaid selleks, et noorte tervist säästa,» ütles ta.

«Oluline on ka lapsevanema vastutus noore töötamisel. Kutsun lapsevanemaid üles hoolikalt kaaluma, millist tööd oma lapsel teha lubate. Teie oskate erinevalt oma lapsest hinnata riske, mis pakutava tööga kaasneda võivad,» lisas Maripuu.

Ta soovitab lapsevanematel pöörati eriti tähelepanu, kui noor soovib teha värvimistöid, töötada mööblitööstuses, põllumajanduses, autopesulates, teha siseviimistlust, koristada hotelle või lammutada vanu hooneid. Kõigi nende töödega kaasnevad kokkupuuted kemikaalide või ohtlike ainetega, mis võivad noore inimese tervist tõsiselt kahjustada.

Kasvutrendis on alaealistega juhtunud tööõnnetuste arv. Kui 2015. aastal registreeriti 10 õnnetust, siis mullu juba 20.

Enim registreeritakse tööõnnetusi majutuse ja toitlustuse valdkonnas ning kaubanduses, kus töötab kõige rohkem alaealisi. Toitlustuses juhtub enim õnnetusi toiduainete lõikurite ja viilutajatega, samuti nugadega. Kaubanduses on põhiprobleemiks samuti teravad noad ja lõikurid, aga ka kaupade kandmisel või paigutamisel viga saavad sõrmed, käed ja jalad.

Üks alaealistele keelatud töid on muruniitmine. Keelust hoolimata tööle lubatud noored on sattunud ka rasketesse õnnetustesse. Mitmel juhul on noore jalg jäänud töötava niiduki alla ning saanud lõiketerast tõsiselt kahjustada.

Viimane surmaga lõppenud tööõnnetus alaealisega jäi Eestis aastasse 2011, mil 17aastane noormees hukkus kaevetööde käigus toimunud pinnasevaringu tõttu.

1. juulist 2017 muutus alla 15aastaste töötajate tööle lubamise kord ning sellest ajast alates ei pea tööandja enam tööinspektsioonile taotlust esitama. Selle asemel tuleb 7–14aastased töötajad töötamise registrisse kanda juba 10 tööpäeva enne nende tööle asumist, et info jõuaks inspektsioonini ning menetlusega tegelev jurist jõuaks anda eelhinnangu, kas kavandatud töö on lapsele sobiv või mitte.

Tööinspektsioon nõusolekuid ei väljasta, kuid võib teha menetluse käigus ettepanekuid töökorralduse või tööülesannete muumiseks või keelata kirjeldatud tingimustel lapse tööle võtmise. Sel juhul väljastatakse tööandjale keelav otsus.