Kiri: Kepikõnd lisab reipust ja parandab tervist

Rein Randver Foto: Erakogu

Nüüdseks on juba mitmendat nädalat soojad suveilmad, loodus ammu tärganud ning inimesed naudivad vabas õhus liikumist. Jooksjate ja jalgratturite kõrval on terviseradadel, aga ka tänavatel ja metsasaludes näha üha rohkem kepikõndijaid.

Kepikõnd on tavakõnnist märksa mõjusam tegevus. Seda harrastades on töösse kaasatud enamik lihaseid, suureneb südame löögisagedus ja energiakulu, vähenevad lihaspinged kaela-õlavöötme piirkonnas, paraneb tasakaalutunnetus ning kasvab hapniku tarbimine.

Samas on väga oluline see, milliste keppidega välja minnakse ja kuidas nendega kõnnitakse. Vale liikumine ja valesti valitud kõnnikepid võivad isegi tervisele halvasti mõjuda. Olgu siin üle korratud põhireeglid: kepid peavad olema lühemad kui suusakepid. Nendega käies olgu samm tavapärasest pisut pikem, kere veidi ette kallutatud, õlad all ja selg sirge. Sagedane eksimus on, et kepid viiakse liialt ette, mistõttu jääb samm lühikeseks või siis jääb käsi lõpuni taha lükkamata ning keha on liiga püstises asendis.