Arvamus: Kas ähvardamine on lubatud?

Risto Sepp

FOTO: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

  • Metsaülema sõnul on talle Facebooki-grupis osaks saanud sõim ja ähvardused.
  • Olukord tekkis pärast arvamuseavaldust Otepää Apteekrimäe raietööde kohta.
  • Ta kutsub inimesi viie aasta pärast vaatama, kuidas raiestikust on saanud mets.

Möödunud detsembris ilmus Lõuna-Eesti Postimehes artikkel pealkirjaga «Lageraiega saab uue metsa kiiremini kasvama». Olin eelnevalt tutvustanud kohalikele raieid Otepää külje all Apteekrimäel. Kokkusaamine leidis aset mullu 1. detsembril, millest sai alguse tänaseks juba tavapärane metsameeste mustamine. Ürituse tulemusena mind ähvardati ja püüti pooleks lõigata ning sõimati sündsusetute sõnadega.

Olen olnud riigimetsa metsaülem 26 aastat, istutanud palju puid ning tean, mida tähendab metsa kasvatamine. RMK korraldab kokkusaamisi ja arutelusid niinimetatud tundlikel aladel, kus suhtlus kohaliku kogukonnaga on meie arvates vajalik.

Oleme RMKs sellised tundlikud alad kaardistanud ning otsime sihtgrupid, kellega töid metsas arutada. Kutsusin huvilised 1. detsembril Apteekrimäele kokku, et sealse kandi kogukonnaga arutada planeeritavaid metsatöid. Lisaks kohalikele oli kohal Lõuna-Eesti Postimehe ajakirjanik. Olin rahul, et metsateema jõudis ka teiste metsahuvilisteni.

Pärast loo ilmumist tõstis keegi selle artikli Facebooki-lehele Eesti Metsa Abiks (EMA). EMA on internetikeskkonna üks paljudest arvamuse avaldamise kohtadest oma liikmetega. Pean mainima, et koosolekul ei osalenud ühtegi EMA esindajat, nagu selgus registreerimislehte vaadates.

Keegi Eestimaa avarustest, kes ei osalenud sellel aruelul, kommenteeris EMA Facebooki-lehel Apteekrimäel toimunut. Ühes selle postituse kommentaaris lubati minu pojale teha uus isa. Arvati veel, et olen haige. Lisaks lubati mind pooleks saagida. Lisandus mitmeid kommentaare, mis olid ja on solvavad. Säärasele ähvardusele järgnes minu pere pöördumine politsei poole.

Puidu saamise ühendamine metsa raiega tundub olevat linnainimesele sama võõras kui lehmapiima ja lehma ühendamine.

Ei oska arvata, kas kommentaare kirjutades inimesed mõtlevad seda, mida nad teevad, või on teiste inimeste solvamine saanud neile tavaks. Käitumised ja väärtushinnangud on erinevad, aga sellist ähvardust ei ootaks küll üheltki eestimaalaselt. Kui EMA administraatoritele kirjutasin, võeti see postitus maha, kuid kahju oli juba tehtud. Kas inimesed võivad vabal maal kirjutada kõigest ja ähvardada teisi?

Käisin 2017. aasta viimastel päevadel politseis ülekuulamisel ja tundus, et kasutusele võetakse seaduslikud meetmed ähvardaja vastu. Pärast pikka vaikust esitasin sel aastal veebruari lõpus politseile järelepärimise uurimise käigu kohta. Vastuses kirjutati, et ähvardaja kuulatakse kohe üle. Ootasin seda ähvardaja kohest ülekuulamist kaks kuud, pärast seda kirjutasin aprill lõpus politseile taas järelepärimise. Vastuseks tuli, et lõpetatakse väärteomenetlus ja ähvardajale karistust ei määratud. Kas ähvardamine on lubatud?

Protokollis, mis koostatud mind ähvardanud naisterahva ülekuulamisel, on muu hulgas kirjas: «Tundsin frustratsiooni, kuna ei jaksa enam taluda sõna «lageraie».» Ta tunnistab, et kõnealune artikkel tekitas temas lootusetust ja jõuetust valitsuse suhtumise pärast Eesti metsa. Kommentaariga tahtis ta väljendada oma valu ja frustratsiooni.

Ma ei soovi kellegi karistamisi. Samuti ei esita ma tapmisähvarduse kohta mingit nõuet, aga kurvaks teeb kontrollimatu lahmimine teemadel, mis tunduvad vastumeelsed. Kas inimesed ikka saavad aru, mis metsas toimub?

Me kõik kasutame metsa hüvesid ja puit on taastuv loodusvara. Käisin metsanduse järgmise kümnendi arengukava avakoosolekul Tallinna Kultuurikatlas, kus küsiti 150 kohalolijatelt: kas kasutate metsa hüvesid? Viiendik neist vastas, et ei kasuta. Mind aga huvitab nüüd, kuidas need inimesed näiteks WCs toimetavad ... Selline siis ongi meie arusaam Eesti metsast ja puidust.

Olen kuulnud kogu tööaja, et mets saab otsa. Emotsionaalseid avamusi tuleb isegi inimestelt, kellelt ootaks fakte, mitte emotsioone. ETV2 saates «Plekktrumm» kirjeldas üks endine metsnik musta olukorda, et mets saab otsa 30 aasta jooksul. Mets aga kasvab sõltumata riigikorrast – selle jättis saate külaline mainimata.

Kagu-Eesti on metsarohke piirkond, kus paljud elatuvad metsast. Metsandussektor pakub Eestis tööd rohkem kui 30 000 inimesele. Metsa tagavara mõõdavad ja hindavad õppinud spetsialistid ning vastavalt sellele ka metsa majandatakse. Seega on kõigil valik, kas usaldada spetsialiste või populiste.

Puidu saamise ühendamine metsa raiega tundub olevat linnainimesele sama võõras kui lehmapiima ja lehma ühendamine.

Võtaks kokku selle Apteek­rimäe raie teema, mis algas Lõuna-Eesti Postimehega, ja soovin, et see ka lõppeks sama ajalehe veergudel. Tulge viie aasta pärast vaatama, kuidas raiestikust on saanud mets.

Kommentaar

Toomas Joakit, Valga politsei juhtivuurija, politseikapten

Politsei kontrollis väidet, nagu oleks kommentaaris õhutatud vaenu. Vaenu õhutamiseks nimetatakse tegu, millega avalikult kutsutakse inimesi üles vihkamisele ja vägivallale ning millega põhjustatakse oht inimese elule, tervisele või varale. Politsei kuulas asjaosalised üle, uuris tõendeid ning selgitas välja, et kommentaaris puudusid süüteotunnused.

Juba alates 2002. aastast ei ole laim ja solvamine süüteona karistatav. Kui keegi leiab, et teda on laimatud või solvatud ja sellega tema õigusi rikutud, on ohvril õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Tsiviilkohtumenetluses ei karista kohus kedagi, küll aga saab inimene nõuda kahju tekitamise lõpetamist ning juba tekitatud kahju hüvitamist. Samuti saab ta nõuda ka moraalse kahju hüvitamist.

Mees ise nimetab juhtunut ähvardamiseks. Karistusseadustikus on paragrahv, mis käsitleb «ähvardamist». Ent kuritegu on toime pandud üksnes siis, kui inimest ähvardatakse tapmise, tervisekahjustuse tekitamise ja vara hävitamisega ning on reaalne alus karta selle ähvarduse täideviimist.

Selliseid süüteotunnuseid kommentaaris ei esinenud. Nimelt selgitas kommentaari kirjutanu, et väljendas end vääralt, ei tahtnud sõnades ja veel vähem tegudes kellelegi halba. Seda kirjutas ta hiljem ka kommentaaridesse lisaks ning kahetses juhtunut.

KOMMENTAAR

Linda-Mari Väli, kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks (EMA) koordinaator

Meil on kahju, et inimesel oli meie foorumiga seoses negatiivne kogemus. Oleme korduvalt manitsenud oma foorumi liikmeid aupaklikuks jääma. Kahjuks ei ole me suutnud tagada piisavalt tihedat kontrolli postituste sisu üle, kuna meie foorumi liikmete arv kasvab kiiresti – praegu on neid seal üle 7000. Lisaks on meie ühendusel muidki tööülesandeid.

Juhtum, mida halva kogemuse osaliseks saanud inimene kirjeldab, pani ka grupi moderaatorid kiiresti tegutsema ning kommentaar kustutati peagi. Seejärel keerasime kinni ka selle postituse kommenteerimise võimalused.

Leiame samas, et puudulikku suhtluskultuuri esineb mujalgi Eesti internetimaastikul. Kurdetakse, et meie liikumine kahjustavat metsatöötajate mainet. EMA hinnangul aga kahjustavad seda mainet eelkõige need, kes ilma kahetsuseta metsa väärmajandavad ning suhtuvad looduskaitsesse küünilise üleolekuga.

Loe ka neid

Tagasi üles