/nginx/o/2020/02/06/12919077t1haf41.png)
/nginx/o/2018/06/14/7900431t1ha325.jpg)
14. juunil möödub 77 aastat juuniküüditamisest ning sel puhul mälestatakse üle Eesti 1941. aasta väljasaatmise ohvreid.
Neljapäeval mälestatakse üle Eesti juuniküüditamise ohvreid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„1941. aasta juuniküüditamisel oli selge poliitiline ja ideoloogiline eesmärk muuta vägivaldselt Eesti elanikkonna koosseisu,“ sõnas Eesti Mälu Instituudi juhatuse liige Sandra Vokk.
Represseeritute hulgas oli poliitikuid, omavalitsustegelasi, riigiametnikke, politseinikke ja sõjaväelasi, ettevõtjaid ja edukamaid põllumehi, haritlasi ja seltskonnategelasi, kellest paljud saadeti vangilaagritesse ning kellega koos küüditati ka nende pereliikmed. Enamik Siberisse asumisele saadetuist olid naised ja lapsed, kelle isad ja abikaasad vangistati.
Eestist küüditati 1941. aastal Siberisse rohkem kui 10 000 inimest. Koos samaaegse deporteerimistelainega viidi Eestist, Lätist, Leedust, Ukrainast, Valgevenest ja Moldovast ümberasumisele rohkem kui 85 000 inimest.