Rõivadisainer Perit Muuga: moes reegleid pole!

Disainer Perit Muuga Foto: Madis Sinivee

• Moedisainer Perit Muuga kinnitab, et stiilne olemiseks ei pea olema moekas.
• Ta näeb rõõmuga, et naasevad üheksakümnendate ja kahetuhandendate trendid.
• Kodulinna Põlvasse jõuab naine vähe.

Põlvast pärit disaineri Perit Muuga sõnul on stiil nii isiklik asi, et see ei saa vananeda. Kes tahab isikupära loomiseks šnitti võtta, saab näha valikut tema loodud rõivastest homme Tõrvas Vanamõisa järve ääres.

Millele keskendub teie moeetendus Tõrvas?

Ilmselt näitan viimast, kevadsuvist kollektsiooni, mille esitlus oli 17. aprillil.

Mida huvitavat seal näha saab?

Tore show, kus riideid vahetatakse hüppetornis ning kõnnitakse mööda laudteed.

Kui tähtis on teie arvates üldse see, mis inimesel seljas on?

Riietus on eelkõige eneseväljenduse viis. Kõige tähtsam on, et inimene ennast ise hästi tunneb. Soovitan ikka ja alati kõigil rõivastega rohkem mängida ja kogu protsessist rõõmu tunda. Pole mõtet riidekapi ees stressata ja mõelda, mida teised võivad arvata. Enesekindlus on parim riietus.

Miks inimesed peaksid ennast stiilselt riidesse panema?

Stiili kas on või pole, seda ei saa õppida.

Mis on teie hinnangul sellel suvel moes?

Väga palju on kaheksakümnendate mõjutust. Pea kõigi maailma tuntuimate disainerite lavadel võib näha laiaõlgseid siluette, mis on kohati viidud ekstreemsuseni. Pean küll tunnistama, et see pole kaugeltki minu lemmiktrend. Väga tüdinema hakkan ma ka igasugustest rüüžidest ja plisseeritud seelikutest, mida on igal pool nii palju, et see ei ole enam kaugeltki originaalne.

Samas näen rõõmuga juba mõnda aega, et tagasi tulevad paljud üheksakümnendate ja kahetuhandendate jaburad trendid. See oli aeg, kus ma ise olin teismeline ja palju sai katsetatud. Mulle isiklikult väga südamelähedane periood moes. Värviliste klaasidega prillid, vöökotid, suured logod ja palju muud veidrat on taas ilma tegemas.

Kuidas peaksid koolilõpetajad ennast riietama?

Paljudes koolides on kindlad reeglid seelikupikkuste ja õlgade paljastamise kohta. Leian, et see võib küll mõnes kontekstis olla liig, kuid olen minagi näinud, et mõnikord riietutakse liiga paljastavalt. Tegemist on siiski akadeemilise olustikuga, kus stiili näitab isikupära, mitte suur dekoltee. Muidugi on väike mässumeelsus lubatud, aga seda tuleks väljendada teistsuguses võtmes.

Mis värvi riideid soovitate selga panna, et lõpuaktusel silma jääda?

Värv pole siin määrava tähtsusega. Originaalsust aga märgatakse alati. Saan muidugi aru, et neiud tahavad sageli olla lõpetamisel kaunid printsessid ja kui just see on südamelähedane, on muidugi okei. Kui aga tahta silma paista, peaks ilmselt valima midagi teiste riietusest erinevamat ja omapärast.

Kui tähtis on rõivaste kõrval meik ja soeng?

Viimistletud välimuse puhul on alati oluline kogu komplekt: meik, soeng, kingad, kott, ehted. Kuna koolilõpuaktused on siiski päevased üritused, soovitan kindlasti meigiga mitte üle pingutada. Loomulik jumestus mõjub paremini.

Mis veel moeka välimuse juures oluline on?

Välimuse viimistlevad aksessuaarid või ka nende puudumine. Riietus saab olla silmapaistev vaid juhul, kui kogu komplekt alates juustest ja lõpetades kingadega on terviklik. Kui tekib kahtlus, kas midagi lisada või ei, aitab enamasti arusaam, et vähem on rohkem. Samas, kui kellegi stiiliks on ülevoolav külluslikkus, pole sellest nõuandest muidugi mingit abi ja sel juhul rohkem ongi rohkem.

Milline stiil on teie hinnangul praeguseks ajaks vananenud?

Stiil on nii isiklik asi, et see ei saa vananeda. Stiil on alati maitseküsimus. Moes võivad paljud trendid vananeda, aga see ei tähenda, et neid ei tohiks kanda. Mood ei tähenda mõnes mõttes muud kui seda, et kogu maailm otsustab riietuda ühtemoodi. Selleks, et erineda, tuleb mitte olla alati nii hirmus moodne.

Kuidas saab riietusega massist erineda?

Isikupära ja mängulisus on kõige võti. Tihti on kõige silmapaistvama stiiliga just inimesed, kes eiravad igasuguseid stiilireegleid.

Kuidas leida enesekindlust millegi omapärase kandmiseks?

Tasub aeg-ajalt katsetada uusi tegumoode, värve, mustreid. Veidi mugavustsoonist välja astuda. Kui pärast kandmist tundub uus katsetus ikka võõras, pole muidugi mõtet end ka meelega ebamugavatesse rõivastesse riietada.

Mis on riietumisreegel, mida inimesed ei tohiks rikkuda?

Vaat selle reegli unustavad paljud ära. Reegel on see, et reegleid pole!

Millised riietusesemed võiksid igal naisel kapis olla?

Ma ei kannata seda vastust, mille kõik annavad, et nendeks rõivasteks peaksid olema valge triiksärk, teksad ja väike must kleit. Põhimõte on muidugi õige, et lihtsad rõivad igaks elujuhtumiks. Samas on valikuid nii palju ja kindlasti leidub palju põnevamaid lahendusi. Väga vabalt võib kapis olla musta kleidi asemel ka punane, roheline ja kas või laiguline.

Aga mehel?

Kindlasti üks korralik ülikond ja kingad. Väga tihti võib näha viisakates ülikondades mehi, kelle välimuse rikuvad jalanõud. See on üks levinumaid vigu, mille mehed riietudes teevad. Muus osas valigu, mida iganes hing ihaldab.

Kui raske on alustada enda kollektsiooni loomisega?

Uue kollektsiooni loomine on kõige lõbusam osa disaineri tööst. Lõputu ideede korjamine, kirja panemine, üles joonistamine. Minul algab palju ka kangastest, kuna kasutan silmatorkavaid mustreid ja värve. Nagu kõike elus, ei tohi ka seda liiga tõsiselt võtta, sest siis kaob mängulisus ja loomingust saab toodang.

Värviliste klaasidega prillid, vöökotid, suured logod ja palju muud veidrat on taas ilma tegemas.

Silmas tuleb pidada, et kollektsioon peab olema terviklik, aga mitte igav. Kindlasti peab olema alati midagi ootamatut. Liiga mugavaks ei maksa minna.

Mitmekesi üht kollektsiooni valmistate?

Kaks õmblejat tööl, kollektsiooni juures ostan veidi ka tööjõudu sisse. Ma ise tegelikult üldse ei õmble, ma ei oskagi õmmelda.

Kust tuli mõte teha tipptasemel disaini?

Eks ma alati ilmselt teadsin, et just disain on minu asi, sest õmmelda ma ju ei osanud.

Missugust riideeset teile endale kõige rohkem luua meeldib?

Mulle väga meeldivad pükskostüümid, kuid neid on raske müüa. Enamasti tullakse disaineri juurde ikka kleiti ostma, kuna pükse ostetakse tavapoest.

Kui sageli käite oma kodulinnas Põlvas?

Häbiväärselt vähe. Minu vanemad ja mehe vanemad on sealt pärit, aga kuidagi on ikka nii läinud, et sinna väga ei satu, kuid suvel siiski.