Eelmisel aastal registreeriti Eestis 41 elektriõnnetust, millest ligi 80 protsenti toimus kodus – viimaste aastate andmete põhjal juhtub iga viies elektriõnnetus väikelastega.
Enamik elektriõnnetusi juhtub kodus ja väikelastega
16. juuni 2018, 19:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tehnilise järelevalve ameti andmetel sai 2017. aastal elektrilöögi viis väikelast, kes pistikupessa esemeid pistsid. Sel aastal on samalaadseid õnnetusi väikelastega registreeritud juba neli.
„Noored teavad, et elekter on ohtlik, kuid ei võta elektriohtu kuigi tõsiselt. Igal aastal kuuleme lastelt väärarusaama, et natuke elektrit või särtsu ei tee paha. Siin on oma roll ka tele- ja filmitööstusel, kus elektrilöögi saanud kannatanul juuksed püsti tõusevad ja tahma lendab. Tegelikkuses on elektrilöök eluohtlik ning võib heal juhul lõppeda raskete põletustega,“ ütles Elektrilevi vabatahtlik ohutuskoolitaja Viljar Varimaa.
Selleks et elekter ohtlikuks ei muutuks, tuleks lapsi õpetada elektritarvikuid õigesti kasutama – juhet tuleb pistikupesast välja tõmmata pistikust kinni hoides, mitte juhtmest tirides, sest nii võib juhe pistiku küljest lahti rebeneda ja lühise tekitada.
Ka katkiseid juhtmeid ei tohi puutuda, vaid katkistest elektriseadmetest ja pistikutest kohe vanemaid teavitada – nii võivad nad aidata ära hoida tulekahju või ennetada elektrilööki.
Nutiseadmeid ei tohi kasutada ega laadida umbses kohas ja pärast laadimist tuleb laadija vooluvõrgust eemalda.
Elekter ja vesi ei sobi kokku – elektriseadmeid ei tohi kasutada märgade kätega ning kindlasti mitte vannis või duši all.