Ida-Virumaa noored õppisid Räpinas eesti keelt

Madis Perli
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Räpina aianduskooli esmakursuslased Kristin Taal (paremal) ja Kristiina Keiv (keskel) uurisid Meenikunno rabas keskkonnakaitse õpetaja Arvi Lepisku juhendamisel taimekooslusi.
Räpina aianduskooli esmakursuslased Kristin Taal (paremal) ja Kristiina Keiv (keskel) uurisid Meenikunno rabas keskkonnakaitse õpetaja Arvi Lepisku juhendamisel taimekooslusi. Foto: Kärt Kamja

Kuus Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse õpilast olid Räpina aianduskoolis praktikal, et arendada oma eesti keele oskust. Eelkõige vajas täiendamist erialane sõnavara.

Kaheks nädalaks olid Ida-Virumaal laborandi eriala õppivad õpilased kaasatud aianduskooli keskkonnakaitse õppetöösse, kus õpiti eesti keeles looduskaitset, ökoloogiat, botaanikat ja muudki. Samuti käisid õppurid õppekäikudel, näiteks Meenikunno rabas, Piusa koobastiku looduskaitsealal ja Tartus loodusfestivalil. Seal viisid aianduskooli esindajad läbi metsapuude, mürktaimede ja taimeteede töötoad, milles festivali külastajad said end proovile panna.

Aianduskooli keskkonnakaitse juhtõpetaja Õnne Rämmann tõi esile praktilised tegevused ja viibimise looduses. «Kui muidu on neil õppetöö klassiruumis ja laboris, siis Räpinas said nad hästi palju väljas olla ning liikuda. Näiteks botaanikatunniks sõitsime üheskoos jalgratastel loodusesse, kus korjasime ja määrasime taimi. Ökoloogias mõõtsime puude pikkusi ning rabas võrdlesime taimekooslusi,» loetles Rämmann.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles