Valga noored jagavad oma plaane ja unistusi

, õpetaja, projekti «Tulevikusild SUOMI100EESTI silta tulevaisuuteen» idee autor
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaagup Mäestu
Jaagup Mäestu Foto: Sanna Larmola

Valga gümnaasiumi üheksa noort vastasid küsimustele oma kodumaast ning enda tulevikust. Tegemist oli Soome ja Eesti projektiga, mis valmis kahe naaberriigi saja aasta juubeliks ning selle jaoks intervjueeriti ja pildistati kokku kahe riigi 100 noort. Nüüd on need Valga noored saamas gümnaasiumi lõputunnistust. Millest siis mõtlevad ja unistavad Valga noored?

Jaagup Mäestu

«Õppimisvõimalusi on Eestis palju, alates tasuta põhikooli- ja gümnaasiumiharidusest. See annab kõikidele võrdsed võimalused, peab ainult ilusasti õppima. Mulle on meeldinud koolis käia, õppida ja sõpru näha.

Tahaksin minna edasi õppima infotehnoloogia eriala. Mind huvitab programmeerimine. Olen väikesest saadik palju arvutitega tegelenud ning tean, et IT-alal teenitakse ka üsna head palka.

Tahaksin elada ja töötada Eestis. See on väike ja kodune riik, väga mugav, kõik on käe-jala ulatuses. Aga Eesti põhiline väärtus on rahvas, kes on hästi kokkuhoidev ja sõbralik. Eestlased ei taha teistele halba.»

Kertu Ilves
Kertu Ilves Foto: Sanna Larmola

Kertu Ilves

«Inimesed on erinevad, kõik peaksid saama hariduse vastavalt oma võimetele. Kõik peaksid oskama hästi käituda ja erinevate inimestega suhelda. Tahaksin töötada erialal, kus võin teisi aidata. Eestis on tasuta haridus, seda peaks ära kasutama. Eesti on hea koht õppimiseks. Enamasti ei ole klassid nii suured, et õpetajatel poleks võimalust pöörata igale õpilasele tähelepanu.

Isegi kui ma läheksin mõneks ajaks välismaale, tean, et tahan alati tagasi tulla. See on mu kodu, ma tunnen ennast siin hästi. Inimesed tulevad tagasi, kui kodumaal neid oodatakse. Eestil on ka tulevikus midagi pakkuda. Usun, et Eestist saab selline riik, kuhu tahetakse tulla elama ja kuhu eesti noored tahavad pärast välismaal viibimist tagasi tulla.»

Karl-Steven Vijar
Karl-Steven Vijar Foto: Sanna Larmola

Karl-Steven Vijar

«Tahan minna edasi õppima Sisekaitseakadeemiasse, tahan õppida politseiametnikuks. Olen oma loomu poolest teiste eest vastutav ja hoolitsev. Ma ei ole kunagi tahtnud inimesi kaklemas või sõnelemas näha ja kui on olnud kiusamisi, olen alati vahele läinud. Politseitöö juures köidab mind ka aktiivsus ja mitmekülgsus ning töö mitmesuguste inimestega.

Eestil on väga hea asend Skandinaavia ja Venemaa vahel, me peaksime äri tegema mõlemaga, looma häid suhteid. Rikastuksime ja oleksime rohkem nähtavad. Meil on väike elanikkond, kuid rikka majanduse ja inimestevahelise võrdsusega tuleks meile rohkem rahvast juurde, meie elanikkond kasvaks.»

Brigitta Rimm
Brigitta Rimm Foto: Sanna Larmola

Brigitta Rimm

«Mu unistus on õppida pärast gümnaasiumi lõpetamiseks ortodondiks. See eriala hakkas mind huvitama, kui vennale pandi breketid. Oleks hea, kui riik toetaks ka täiskasvanute vajadusepõhist hambaravi, sest terved hambad loovad põhja heale tervisele.

Eesti koolisüsteem on hea, kuid põhikoolis peaks tunnis rohkem ära tegema ja kodus vähem õppima. See teeks laste elu kergemaks ja lastel oleks rohkem vaba aega. On tähtis, et lapsed saavad hobidega tegeleda ja väljas mängida.»

Robin Kõvask
Robin Kõvask Foto: Sanna Larmola

Robin Kõvask

«Mulle meeldib oma kätega asju teha, ka tulevikus ei tahaks kontoris istuda. Minu soov on luua oma ettevõte, et ei peaks teistest sõltuma, saaks ise oma aega planeerida.

Oma ettevõttega saaksin pakkuda tööd nii iseendale ja ka teistele. Maakohtadesse tuleb töökohtasid juurde luua, sest inimesed lähevad sinna, kus on tööd. Koos inimestega tulevad ka teenused ja koolid. Tahan otsida võimalusi, et maakohtades elu edendada. Sooviksin Eesti jaoks ikka ise midagi ära teha.»

Keit Mariet Jürgens
Keit Mariet Jürgens Foto: Sanna Larmola

Keit Mariet Jürgens

«Olen mõelnud õppida pärast gümnaasiumit kas kehakultuuri või füsioteraapiat. Igale inimesele on oluline, et ta liiguks ja sellest ise rõõmu tunneks. Aktiivse liikumisega peaks alustama kohe, kui laps on õppinud kõndima, sest jooksmine ja uute asjade õppimine on väiksele lapsele loomulik.

Tänapäeval on inimesed mugavaks muutunud ja ollakse arvutis kinni. Selline elukeskkond soodustab aga haigestumist. Nii füüsiline kui vaimne tervis paranevad, kui inimesed liiguvad rohkem ja toituvad tervislikult.

Tahan aidata arendada igas vanuses inimeste liikumise ja tervislikult toitumise tahet. Tahaksin ka reisida, et õppida uusi asju ja saada kogemusi. Koos uute teadmistega tahan siiski alati tulla tagasi koju, sest Eesti on riik, kus tahan elada.»

Kristo Jesse
Kristo Jesse Foto: Sanna Larmola

Kristo Jesse

«Mu kodulinnas on väga head võimalused sportimiseks. Tulevikus tegelen kindlasti oma praeguse spordialaga – triatloniga – edasi ja sooviksin sportlasena jõuda sellisele tasemele, et võiksin esindada Eestit rahvusvahelistel võistlustel.

Logistikat võiksin õppida, kuid kindlasti tahan jätkata oma hobiga. Sooviksin ärgata hommikuti ilma kellata, teha trenni mingi kindla võistluse jaoks, ja siis minna tööle. Logistika sobiks mulle, sest soovin teha liikuvat tööd. Kui leian töö, mida mulle meeldib teha, siis polegi palk nii oluline.»

Kenari Koonik
Kenari Koonik Foto: Sanna Larmola

Kenari Koonik

«Tahaksin luua Eesti riigist ühe suurima IT-riigi maailmas. Eesti ettevõtted võivad programmeerida, arendada, katsetada ja müüa välisturule uusi programme ja rakendusi ning teha koostööd suurte ülemaailmsete rahvusvaheliste firmadega. Vaja on teotahtelisi ja abivalmis inimesi, kellega koos ideid ellu viia.

Ise tahaksin õppida mehhatroonikainseneriks, sest see on eriala, kus saab katsetada ja proovida uusi lahendusi. Usun, et mul on selleks vajalik kalduvus olemas, samuti on mul sellel erialal kõik võimalused eneseteostuseks.»

Janar Keit Jaakson
Janar Keit Jaakson Foto: Sanna Larmola

Janar Keit Jaakson

«Arvan, et tulevikus arendame veel paremaid suhteid teiste riikidega – nii Põhjamaadega, teiste Euroopa Liidu riikidega kui ka kolmandate riikidega. Eriti aitame kolmandate riikide inimesi, teeme arengukoostööd ja aitame edendada nende haridust.

Abivalmis Eestit austatakse, siia tahetakse tulla elama, Eesti rahvaarv tõuseb. Lastetoetust peab veelgi rohkem suurendama, igas eesti peres võiks olla vähemalt neli või viis last.

Eestis on kodumaised ja tervislikud toiduained hästi kättesaadavad, nii puu- kui ka juurvilja saab ise kasvatada. Mulle meeldib Eesti.»

*

Valga noorte portreefotod ja mõtted on olnud juba näitusel Tallinnas, Helsingis ja Tamperes, juulis on näitus üleval Tallinnas Nautica keskuses.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles