Kui tihtipeale räägitakse, et Vene ajal oli see ja teine asi väga halvasti, siis peaks see tähendama, et nüüd on kõik hästi. Pean siiski paraku tõdema, et nii see pole.
Kiri: Sigatsejad, mind te ei murra!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
On ju ometi enesestmõistetav, et igaüks hoolitseb oma kodukoha korrasoleku eest. Nii moodustasime meiegi oma kortermaja elanikega ühisuse, et hoone korda teha. Võtsin eestvedamise enda kohustuseks ning ajasin asju, teine korteriomanik tegi raamatupidamist. Tegime kõike, mida oli võimalik vähese raha eest teha. Paika said uued keldri- ja koridoriaknad ning uksed, tänaval maja juures taastati valgustus. Vald tuli mu palvele vastu ja võttis maha ohtliku puu ning lasi parkla jaoks majade vahele killustiku tuua.
Olen ikka tahtnud, et koduümbrus saaks kenaks, sest elame ju nii ilusas asulas – Lüllemäel. Varem pidasid siin kortermajade elanikud kenasti korda, istutasid akna alla lilligi. Nüüd on aga asi hulluks läinud. Esimese vapustuse sain, kui nägin, et teise maja noored olid lillepeenra ära lõhkunud. Põhjenduseks toodi, et auto pidavat akna all seisma. Asjaolu, et selle auto käivitamisel ving ka teiste korterite aknast sisse läheb, polevat ju mingi probleem. Soovitasin neil selle peale teha kaldtee voodini, et siis hea voodist kohe autosse istuda. No eks ma olin siis nende silmis paha.
Oma püstaku esise olen ikka korras hoidnud. Hea on ju minna õue ja koduhoovis looduse ilu nautida. Ja ma ei usu, et ainult vanainimesed sellest hoolivad.
Meie, kaks vanainimest, näiteks soetasime oma raha eest õuemurule kaks tooli ja lauakese – tore ju vahel väljas kohvi juua ja linnulaulu kuulata. Kellegi südames hakkas aga vist mingi õeluse- või kadeduseussike kasvama, sest ühe ööl oli meie lauale toodud vana televiisoriromu. Ja huvitav, miks just öösel? Tulnud ja öelnud avalikult: «Näete, ma lihtsalt ei salli, kui teil siin kõik puhas ja korras on. Tõin teile oma rämpsu, et elaksite ka kõntsa sees nagu minagi.»
Teate, olen tugev naine ja mingi sigatsemine mind ei murra. Mõnitajate südametunnistuse aga teeb see küll mustaks.