Vastus Jaak Madisonile: Elu Eestis on 10 aasta jooksul edasi arenenud

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Eva-Liisa Luhamets

FOTO: Erakogu

25. juuni Lõuna-Eesti Postimehes kirjutab riigikogu liige Jaak Madison, et riik saab ravimite ja abivahendite käibemaksust liigset tulu – unustades ära riigipoolse toetuse suuruse, mis puuetega laste puhul ulatub 90%-ni ning ilmselt mitte teadlik olles käesoleva aasta alguses kehtima hakanud ravimihüvitiste korrast, mis hüvitab kõrgendatud ravimivajaduse ja suurte ravimikuludega inimeste ravimitele tehtud kulutusi senisest oluliselt suuremal määral.

Kahetsusväärselt räägib riigikogu liige suisa kümne aasta tagusest Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu korraldatud küsitlusest, mille tulemusena selgus, et keskmiselt kulus pensionäril ravimitele 7-8% pensionist. Riigikogu infotunnis samateemalisele küsimusele vastates märkis minister Kaia Iva, et kümne aasta jooksul on Eestis paljud asjad muutunud.

Käesoleva aasta algul hakkas kehtima täiendav ravimihüvitise kord haigekassa soodusnimekirjas olevatele retseptiravimitele. Uue korraga makstakse kulutustelt vahemikus 100-300 eurot täiendavat ravimihüvitist 50% ulatuses ning 300 eurot ületavate kulutuste puhul 90% ulatuses. Hüvitist arvestatakse automaatselt apteegis ravimite ostmisel.

Riigikogu liige nendib ka, et kõik abivahendid on maksustatud üheksa­protsendilise maksumääraga. Ilmselt pole Jaak Madison teadlik, et enamuse abivahendite kulutustest katab riik. Puuetega laste puhul hüvitatakse abivahendi kulud 90% ulatuses, teistel lastel 50% ulatuses. Eakatel ja puudega tööealistel isikutel hüvitatakse abivahendeid enamasti 60-90% ulatuses.

Abivahendite hüvitamise praegune süsteem rakendus 2016. aastal. Toona oli aastane kulu riigile 6,6 miljonit. Riigi eelarve abivahendite soetamise toetuseks on käesoleval aastal 12 miljonit eurot ning järgmisest aastast on see juba kulupõhine, st kõik tingimustele vastavad taotlused rahastatakse jooksvalt. Rääkides käibemaksust, siis selle kaotamine ei anna aga kindlust, et abivahendite hinnad reaalselt langeksid, see võib küll mõnda aega hinnatõusu tagasi hoida.

Käesolevast aastast muutus abivahendite süsteem lihtsamaks ja paindlikumaks. Laiendatud on nende abivahendite loetelu, mille puhul ei ole edaspidi vaja kordustõendit. Praegu käivad arutelud, et muuta laste abivahendite osa paindlikumaks ning määrata laste abivahenditele kõrgemad piirhinnad toodete puhul, kus lastele mõeldud abivahendid maksavad  rohkem tavalistest abivahenditest. Samuti jätkame abivahendite ringi laiendamist, mille puhul ei nähta edaspidiselt ette kordustõendi vajadust abivahendi uuesti saamiseks.

Suure olulise arendusena on väljatöötamisel abivahendite korralduse infosüsteemi osa ning digiretseptilaadse süsteemi juurutamine, mis kaotab ära paberil abivahendi kaardi ja arsti tõendi ning muudab inimese jaoks abivahendi saamise lihtsamaks. Lisaks on Riigikogu algatamas koostöös Sotsiaalministeeriumiga ettevalmistatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmist, millega tehakse  riigipoolse soodustusega abivahendeid kättesaadavaks inimestele, kes on teenusel hooldekodus. Kokkuvõtlikult on abivahendite süsteem pidevas arendamises ja täiendamises.

Tagasi üles