Päevatoimetaja:
Mati Määrits

Arvamus: Kas vaev oli asjatu?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Monika Rogenbaum
Monika Rogenbaum Foto: Arvo Meeks
  • Taheva vald on sanatooriumi aastaid arendanud.
  • Viimase peaarsti välja võideldud raha läks hoopis Valga linnale.
  • Tulevik kipub olema veidi ebaselge.

Taheva piirkonna elu on 17. sajandist keerelnud endise mõisakeskuse ümber, kus peale mõisateajastu lõppemist hakkas tegutsema hoolekandekeskus. Tänapäeval elavad veel mälestused Taheva lastesanatooriumi aegadest ning praegust eluolu on kujundanud ja edasi viinud Taheva valla asutatud sihtasutuse Taheva Sanatoorium käekäik.

Mul on olnud au töötada sihtasutuse huvides selle asutamisest ehk 2004. aasta maist. See on olnud suures osas aeg, kus väike Taheva vald võitles kõige võimalikuga, et asutust päästa ja arendada. Olid ju Taheva lastesanatooriumi saatnud viimased aastad vaid ajutised tegevusload ning selle eksisteerimine rippus pikka aega juuksekarva otsas. Olukord oli tulevikuta.

Vastuvoolu ujudes alustasime amortiseerunud varaga, kohustustega töötajaskonna ees ning olematu kliendibaasiga. Taskus sotsiaalministeeriumi otsus, et riiklikult rahastatavaid teenuseid siia ei tule ning kahe aasta jooksul lõpetatakse lastekodu tegevus.

Saime teada, et viimase Taheva lastesanatooriumi peaarsti Heli Rasva välja võideldud kaks miljonit krooni investeeringuraha otsustati ootamatult riigieelarve viimasel lugemisel anda hoopis Valga linnale, kes üüratust eelarveaugust ja lagunevast katlamajast karvavõrdki välja ei teinud ja kindlana tundunud toetuse jumal teab kulutas.

Algusaastad olid sihtasutusele rasked, majanduslik ebakindlus saatis igat päeva. Tulid aga kliendid, arendasime teenuseid, tegime koostööd paljudega ning esitasime projekte, kuhu iganes võimalik. Ehitasime maju ja kommunikatsioone, korrastasime parki, ostsime sõidukid, saime teenustele EQUASS-kvaliteedimärgi.

Talvel sai selgeks asjaolu, et uus võim tähendab ka olulisi ning ilmselt pöördumatuid muutusi siinses elukorralduses.

Sihtasutusega ühendati senini hallatava asutusena tegutsenud Hargla hooldekodu. Käesolevaks aastaks on organisatsioonis ligi 60 töötajat ning üle 100 kliendi. On lepingud, tegevusload, asenduskodu, üldhooldekodu, mitu erihoolekandeteenust. Selleni jõudmine on tähendanud hulga väikseid ja suuri samme, tagasilöökidega toimetulemist, edasipürgimist.

Sihtasutust on alati eest vedanud kohalikud, mis on ehk taganud ka hullumeelsena näiva missiooni edu. On olnud patriotismi ja fanatismi, kella ei vaadatud ning kõiki võimalusi püüti kasutada.

Oma valdkonna suurepärased asjatundjad olid mõlemad sihtasutuse juhatuse liikmed – Eve Ilisson ja Janika Ploom. Väga suur panus organisatsiooni edul on olnud pikaajalistel töötajatel, kellele võib iga kell kindel olla. Sihtasutuse nõukogu on samuti väga stabiilne olnud. Sellesse on kuulunud 14 aasta jooksul Evi Veerme, Merike Sakkis, Eha Saar, Robert Kõvask ning mina.

Kõiki neid inimesi on ühendanud soov siinset elu hoida ning edasi viia. Sihtasutusele on arvestatavaks abiks olnud ka mitu poliitikut, kelle seast väärivad eriti esiletõstmist Priit Sibul, Inara Luigas, Rein Randver ja Uno Kaskpeit.

Sihtasutuse olulisusest kogukonnale annab ehk aimu seegi, et Taheva vallavolikogu otsustas 2017. aastal sihtasutusele üle anda

200 000 eurot asenduskodu peremajade ehituseks. Küllap igaüks, kes ääreala olusid teab või aimab, saab aru, et tegemist oli väikevallale üüratu summaga.

Et peremajad kindlasti tuleksid, kuulutasime riigihanke ehitaja leidmiseks välja juba 2017. suvel. Väga varajane asjaajamine tagas soodsa hinna, sest ehitaja sai töödega alustada varakevadel.

Veel 2018. aasta alguses koostasin projektitoetuse taotlusi, millest nüüdseks on toetuse leidnud näiteks mänguväljaku rajamine ja reoveepuhasti rekonstrueerimine. Taheva vallavolikogu nägi sihtasutusele ette ka eraldise ühinemistoetusest. Koos keskkonnainvesteeringute keskusest saadava projektitoetusega saab lõpuks korda sihtasutuse reoveepuhasti.

Olen tänulik, et uus vallavalitsus arvestas minu ettepanekuid vähemalt Valga valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga seoses, milleta poleks lootust väga tihedast konkurentsist projektitoetust saada. Ühinemistoetuse Taheva valla osast rajati ka tuletõrje veehoidla sihtasutuse Kalliküla osakonna ja kohalike elanike tarbeks.

Taheva vald on nüüdseks ajalugu ja koos selle kadumisega sai talvel selgeks, et uus võim tähendab olulisi ning ilmselt pöördumatuid muutusi siinses elukorralduses. Ei minu isiklikus ega meie rahva elus üleüldse määranud varem erakondlik kuuluvus midagi, kuid äkki hakkas see määrama kõike.

Olles nüüd selgelt vales parteis, ei jäänud muud üle, kui otsustada, et pean kodukohast töises mõttes lahkuma, kuna siinsed asutused saaksid raskelt kahjustatud, kui koalitsiooni ja opositsiooni mäng maale üle kaldub. Pidevad sõnumid linnast, mis kuulutasid aina uusi tähtaegu, millal sihtasutuse juhtkond maha võetakse, panid sihtasutuse nõukogu liikmeid esitama ühise lahkumisavalduse. Meie inimestes ei nähtud kahjuks potentsiaali.

Märtsis tõi Omniva nii minu kui teiste nõukogu liikmete postkasti Valga vallavalitsuse otsuse, millega saime teada, et oleme juba mitu nädalat varem ametist tagasi kutsutud. Isegi viisakusest ei peetud vajalikuks kaasa panna paarigi tänusõna pikaajalise ja ehk ka tulemuslikuks hinnatava töö eest.

Sihtasutus Taheva Sanatoorium sai esimese politiseeritud nõukogu, kuhu ei kuulu ühtegi kohalikku inimest. Ametist lahkus ka juhatuse liige. Nüüdseks on neli kuud nii-öelda ajutiselt sihtasutuse juhatuse liikmena tegutsenud Rena Hiob, kes ilmselt andnud endast kõik ning kellele kuulub meist paljude tänu ja lugupidamine vastutuse võtmise eest. Kohe vahetub kuuldavasti ka tema – juhi vastu, kes tuleb minu teada lausa Tõrvast.

Vaadates tagasi 14 aastale, mil Taheva lastesanatooriumi järeltulija sihtasutus Taheva Sanatoorium on tegutsenud – võib tõdeda, et Taheva kandi rahvas sai hakkama. Päästetud sai piirkonna vaieldamatult olulisim tööandja ning sihtasutusest kujunes ajaga arvestatav hoolekandeteenuste pakkuja piirkonnas. Siia tullakse kaugemaltki.

Kohalikul kogukonnal oli sihtasutusega seoses palju plaane, eesmärke, väljakutseid, selle püsimajäämine andis kogu piirkonda lootust. Asenduskodu peremajad, Tsirgumäe-Sooblase kandi mänguväljak, uus reoveepuhasti ja palju muud on eelmiste inimeste töö tulemus.

Kuna sihtasutust juhib nüüd uues Valga vallas nii-öelda õige erakond ja inimesed, loodan, et meie asutusel läheb edaspidigi hästi. Pean lihtsalt lootma, sest muidu on kõik olnud asjata.

KOMMENTAAR

Põim Kama, Valga vallavalitsuse kommunikatsioonijuht

Põim Kama
Põim Kama Foto: Valga vallavalitsus

Valga vallale on Taheva sanatoorium väga oluline asutus ning vallavalitsus annab igal tasandil panuse, et see jätkuvalt tegutseks ja kasvaks. Valga vallavalitsus on tänulik kõigile, kes asutuse arengusse panustanud ning selle heaks töötanud, et piirkonnas kvaliteetseid ja kaasaegseid teenuseid pakutaks.

Pärast haldusreformi vabastati senistest kohustustest kõigi valla allasutuste nõukogud ning kutsuti kokku uued. Tegemist on tavapärase praktikaga, et tagada vastutava võimu ja nõukogude võimalikult tõhus koostöö.

Taheva Sanatooriumi nõukogu on moodustatud asjatundlikest inimestest, kohalikku kogukonda esindab liikmetest Sulev Trahv. Juhatuse liige Janika Ploom esitas lahkumisavalduse. Avaliku konkursiga leiti uus juhatuse liige Jane Kask, kes asub tööle 9. juulist.

Tagasi üles