Statistikaamet saatis kevadel enam kui 10 000 Eesti inimesele teate, et nad on sattunud «Leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuringusse». Hoolimata uuringu pikast nimetusest on küsimustik üsna lühike ja lihtne ning selle täitmine ei võta aega rohkem kui viis minutit.
Ameti rahvastikustatistika ekspert Ene-Margit Tiit selgitas, et maist oktoobrini toimuva leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuringuga testitakse registripõhise rahva ja eluruumide loenduse metoodika kvaliteeti. Uuringu käigus küsitletakse ligi 30 000 inimest.
«2021. aastal plaanib statistikaamet rahva ja eluruumide loenduse korraldada registriandmete põhjal, mis tähendab, et inimeste käest andmeid ei küsita, vaid need pannakse kokku erinevate registrite abil,» lisas Tiit.
Registrite andmetele tugineva loenduse tegemisel on tema sõnul suurim probleem registreeritud ja tegeliku elukoha erinevus, mille mõju tuleb eriti selgelt esile, kui hakata registrite andmete põhjal määrama leib- ja perekondi.
Probleemi lahendamiseks on statistikaamet loonud püsielanike määramise reeglid, mille abil hinnatakse, kas isik elab uuringuperioodil Eestis või on välismaale läinud. Statistikutele pole praegu selge, kui õiged on registrites sisalduvad andmed. Selle selgitamiseks tehaksegi uuring, mille juures arvestatakse, et inimesed ankeedile vastates annavad täpseid ja õigeid andmeid.
«Andmete analüüsimise tulemusena saavad statistikaameti inimesed teada, kas registritest saadud andmeid võib loendusel kasutada või tuleb neid täiendavalt kontrollida ja täpsustada,» rõhutas Tiit.
Ekspert pani inimestele südamele, et kulutades mõne minuti võrdlusuuringu küsimustiku täitmisele hoitakse kokku paljude inimeste ajakulu. Seda muidugi juhul, kui Eestis õnnestub 2021. aasta loendus teostada registripõhiselt ehk inimestelt nende andmeid küsimata.
Uuringu tulemused avaldab statistikaamet 2018. aasta lõpus.