Virtuaalne protest algas kolmapäeva varahommikul ning lõppeb neljapäeval pärast Euroopa Parlamendi hääletust, millega otsustatakse direktiivikavandi avamine täiendusteks.

"Kavandatavad muudatused teenivad eelkõige suurettevõtete huve ning jätavad täitmata lubaduse viia autoriõigus kooskõlla digiajastu infojagamise põhimõtetega," selgitas Wikimedia Eesti juhatuse esimees Eva Lepik. "Panoraamivabaduse ja avaliku omandi tugeva seadusliku kaitse asemel oleme saanud tsensuurimasinad ja lingimaksu. Väljendame oma protestiga solidaarsust Wikimedia liikumise, blokaadis osalevate Vikipeedia väljaannete ja kogu maailma netikasutajatega."

"Vikipeedia kogukond ei ole nii kitsarinnaline, et laseks ülejäänud internetil kannatada ainuüksi seetõttu, et meile ollakse valmis meie suuruse tõttu head ja paremat pakkuma," kinnitas Vikipeedia asutaja Jimmy Wales vastusena Euroopa Komisjoni meelitustele Twitteris. "Õiglus on see, mis loeb."

Ligipääsu entsüklopeediale blokeeris esimesena itaaliakeelne Vikipeedia teisipäeval, itaallaste eeskuju on kolmapäeva hommiku seisuga järginud Hispaania, Läti ning Eesti võrguentsüklopeediad.

Vaba võrguentsüklopeedia edendamise eest seisev Wikimedia Eesti on jälginud tähelepanelikult Euroopa Liidu autoriõiguse debatte, esitanud seisukohti nii ajakirjanduses kui oma blogis, aga ka Euroopa Komisjoni ning Eesti valitsuse konsultatsiooniringides. Kolme nädala eest Internet Society Estoniaga saadetud ühisele avalikule kirjale pole ei valitsus ega selle alaline esindus Euroopa Liidus siiani vastanud. Europarlamendi saadikute vastused hakkasid saabuma alles korduva meeldetuletamise järel eelmisel nädalal.