Vikipeedia avab taas oma infovood

Eestikeelse Vikipeedia esileht. Foto: Kuvatõmmis

Europarlament lükkas neljapäeval tagasi direktiivikavandi autoriõiguste kohta digitaalsel ühtsel turul, millega oleks Euroopa Liidus võetud kasutusele lingimaks ja tsensuurirobotid - protestiks direktiivikavandi vastu pimendatud Vikipeediad kaheksas Euroopa keeles on juba taasavatud või avanevad tunni-kahe jooksul.

“Täna juhtus haruldane asi: kodanikuühiskond võitis kasumiahnuse, sõnavabadus tsensuuri ja ühiskonna huve kaitsti erahuvide eest. Hääletuse sellist tulemust ei julgenud kindlalt oodata ka europarlamendi veteranid,” kommenteeris toimunut MTÜ Wikimedia Eesti juhatuse esimees Eva Lepik. “Kindlasti oli selles suur roll Euroopa Vikipeediate ühisel protestiaktsioonil, milles osales jõuliselt ka eestikeelne Vikipeedia.”

Pimendamise algatas itaaliakeelne Vikipeedia, kellega ühinesid Vikipeediad hispaania, galeegi, katalaani, portugali, poola, läti ja eesti keeles. Ingliskeelses Vikipeedias oli üleval lugejaid protestiaktsioonist teavitav bänner. Nagu blokeeringu algatamine, võib ka selle eemaldamine võtta tehnilistel põhjustel üks-kaks tundi.

“Euroopa Parlament saatis autoriõiguse direktiivi tagasi töölauale,” selgitas edasist tööprotsessi Saksamaa saadik parlamendis, Piraadiparteid esindav Julia Reda, kes kirjutas 2015. aastal ka ametliku raporti autoriõiguse reformi vajaduste ja võimaluste teemal. “Muudatusi hakatakse parlamendis ükshaaval läbi hääletama 10.-13. septembril.”

Reda hinnangul tähendab direktiivikavandi avamine muudatustele üpris kindlalt tsensuurimasinate ja lingimaksu eemaldamist sellest. Need olid aga kavandi halvimad osad, mis proteste tekitasid. Küsimus on nüüd selles, kas kavandisse saavad sügisesel plenaaril sisse ka seni välja jäänud osad nagu kogu Euroopa Liitu kattev panoraamivabadus või avaliku omandi tugev seaduslik kaitse, meemide ja remikside tegemise õigus, kõigile ühtviisi kehtivad hariduslikud erandid või ka andmekaeve erandi laiendamine igaühele. Kuigi algselt reformiplaani eesmärkidena esitletud vajadus kaitsta kvaliteetajakirjandust ja tagada autoritele väärikas tasu on äärmiselt olulised, on need eesmärgid kindlasti võimalik saavutada ka kodanikuühiskonda ja sõnavabadust ohvriks toomata.

Seetõttu jätkub vikipedistide selgitustöö autoriõiguse ja digiõiguste vallas ning MTÜ Wikimedia Eesti seisab jätkuvalt hea selle eest, et Eesti avalikkust teavitataks püsivalt ka Euroopa Liidu poliitikas neil teemadel toimuvast.