Esmaspäeval külastasid Valgat Kultuuriministeeriumi juures tegutseva romade lõimumise nõukoja liikmed, kes kohtusid kohalike romade, MTÜde ja Valga vallavalitsuse esindajatega ning vallavolikogu esimehe Külliki Siilakuga. Kohtumise eesmärgiks oli tihendada nõukoja koostööd kohaliku omavalitsusega, arutledes ühiselt probleemide üle, mis romade lõimumist raskendavad.
Valgas arutleti romade lõimumise teemal (3)
Eelmisel aastal käivitatud projekti ESTROM koordinaator Darja Sudelainen-Fedosov andis kohaletulnutele ülevaate 2018. aastal romade lõimumist toetavatest tegevustest. Et hinnata romade riigiidentiteeti ja osalust ühiskonnas, viidi läbi uuring 18-40aastaste romade hulgas. Saadi 59 vastuseankeeti. Läbi viidi ka romade lastega töötavate õpetajate küsitlus selgitamaks välja mured ja rõõmud, mis romadega töötades on ette tulnud.
Läbi on viidud mitmeid koolitusi ja seminare romadele ja romasid õpetavatele pedagoogidele. Sotsiaalministeerium on välja töötamas noorte tugiteenuste paketti saamaks ülevaadet noortest romadest, kes ei õpi ega tööta, kuid sooviksid endale leida rakendust.
Kohtumisel osalenud romad, kelle hulgas oli nii kohalikke kui ka väljastpoolt Valgat, olid arvamusel, et probleemideks on infopuudus, suhtumine romadesse, eelarvamused ja usaldamatus ning rahvuslikud ja kultuurilised eripärad, mis kujundavad romade käitumismustreid. Kõne all oli romade laste alus- ja põhihariduse omandamine, huvialaringides osalemise vajadused ja võimalused, noorte ja perede elus hakkamassaamise koolituste vajalikkus ning tööoskuste omandamise võimalused.
Töötukassa Valga osakonna juhataja Merike Metsavas rõhutas, et kõik töötukassa poolt pakutavad teenused, sealhulgas koolitused ja tööoskuste omandamise meetmed, on ühesugused kõikidele inimestele, sõltumata nende rahvusest. "Pigem saab romade puhul rääkida info- ja huvipuudusest, suhtumisest," nentis Metsavas.
Valga vallavalitsuse sotsiaalpedagoog Ruslana Dovha sõnul on tema ja ka teised vallaametnikud külastanud enamike linnas elavate romade lastega peresid tegemaks selgitustööd laste õppimise ja keeleoskuse omandamise vajalikkusest, mis võimaldaks neil elus paremini hakkama saada. „Suhtumine hariduse ja keeleoskuse omandamisse saab alguse pere- ja kultuuritraditsioonidest, rahvuslikust eripärast. Nagu kõigil lastel, on ka romade lastel võimalus käia lasteaias ja osaleda huvialaringide töös ning kohustus õppida koolis. Vajadusel on vallal olemas ka erinevad toetusemeetmed," sõnas sotsiaalpedagoog.
Aastakümneid laste ja noortega tegelenud stuudio Joy juhi Marina Jerjomina arvates on romadega kõige keerukam teha meeskonnatööd. „Nad on andekad lapsed, soovivad laulda ja tantsida, kuid neil on paljudes asjades meist erinevad arusaamad, mis tihtipeale takistavad heade tulemuste saavutamist. Suur vabaduse püüdlus segab vastutuse ja kohustuste võtmist. Tulemusi annab kannatlik selgitustöö tegemine," arvas Jerjomina.
Kokkusaamisel tõdeti, et kohalikel romadel peaks olema kogukonna esindaja (esindajad), kes oleks hästi kursis kogukonnaliikmete vajaduste ja probleemidega ning kes oleks vahelüliks kohaliku omavalitsuse ja romade kogukonna vahel, aidates kaasa romade lõimumisele. Väga oluliseks peeti ka omavalitsuse poolset jätkuvat selgitustööd romade hulgas õppimise ja keeloskuse vajalikkusest.
Romade lõimumisküsimustega tegelemiseks ja teabe koordineerimiseks on Kultuuriministeeriumi juures loodud 2015. aasta lõpus romade nõukoda, kelle pädevusse kuulub lõimumisküsimuste analüüs ja sellest tulenevalt asjaomastele organisatsioonidele ettepanekute tegemine nende küsimuste lahendamiseks ja romade lõimumise edendamiseks.