Valga haridus on kriisis ja sellele tuleb reageerida

Kalev Härk Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Möödunud nädalal esitasid Valgamaalase veebiväljaande lugejad haridusvõrgu tulevikku puudutavaid küsimusi Valga linnapeale Kalev Härgile. Toimetus avaldab linnapea vastused.

Millistele argumentidele tuginedes arvate, et eraldiseisva gümnaasiumi loomine annab uue perspektiivi Valga hariduses? Milleks on vaja üldse selliseid radikaalseid muutusi? Kas uus on parem kui juba sisse töötatud süsteem: koolide juhtkond, asukoht jms?

Kas on tegemist Valga laste haridustaseme ühtlustamise ning samas ka rahalise kokkuhoiuga? Kas haridusreformi üheks läbiviimise põhjus Valgas on hariduskulude kokkuhoid ja kui see on nii, siis milline on võimalik kokkuhoid ja mille arvelt?

«1. septembrist 2010 hakkas kehtima uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, mis soodustab põhikooliastmete eraldamist gümnaasiumist. Riiklikud kehtivad õppekavad tõmbavad selge piiri põhikooli ja gümnaasiumi vahele:
- Põhikooliharidus on ühtlusharidus, selle taseme hariduse peab Eesti riigis saama iga laps. Põhiharidus peab olema jätkusuutlik, see tähendab, et lõpetajad valivad, kas jätkavad oma haridusteed kutseõppes või gümnaasiumis.
- Gümnaasiumiõpilane peab omandama teadmised, oskused ja väärtushoiakud, mis võimaldavad jätkata tõrgeteta õpiteed kõrgkoolis või gümnaasiumijärgses kutseõppes.

Lisaks on gümnaasiumiõpilaste vähenemise tõttu terves Eestis alanud konkurents gümnaasiumiõpilaste endale meelitamiseks.

Valga maakonnakeskusena peab pakkuma nii kvaliteetset põhi- kui gümnaasiumiharidust. Selleks on vaja nii kooli juhtimises kui aineõpetuses uut lähenemist. Kavandatavate muutuste eesmärk pole rahaline kokkuhoid, vaid Valgas gümnaasiumihariduse konkurentsivõime suurendamine.»

Kas tegelikult tahetakse lihtsalt uut juhtkonda? Kas peate vajalikuks Valga gümnaasiumi direktori ja õpetajate väljavahetamist? Kui muudetakse ära koolide juriidilised üksused, kas siis tuleb põhimõtteliselt kõik töötajad koondada ja uuesti palgata?

Kas te ei arva, et tegemist on mingisuguse vimma või vaenuga teatud persoonide suhtes – pole kuulnud konkreetseid süüdistavaid argumente – või seal on tõesti olemas probleemid, mis ei lase korralikult haridust pakkuda? Kas poleks mõtet teha mingisugune õpetajate hindamine eri osapoolte poolt: linn, lapsevanem, õpilane ja kool ise? Kui reaalne on ebapädeva õpetaja vallandamine ja väljavahetamine?

«Valga linna üldharidusvõrgu korraldamise arengukava 2011–2015 järgi moodustatakse Valga linna alates 1. septembrist 2012 ainult gümnaasiumiklasse omav kool. Koolivõrgu ümberkujundamise ja -korraldamise protsessis kuulutatakse välja konkurss uute juhtide leidmiseks (oktoobris-novembris 2011).

Kandideerida võivad kõik kvalifikatsiooninõuetele vastavad soovijad, ka tänased juhid. Ootan juhtide kandidaatidelt selgeid ja arenguvõimelisi visioone koos tegevuskavaga konkreetse kooli edasisest arengust.

Valgas jäävad alles kõik olemasolevad klassikomplektid. Ka õpetajaid on vaja sama palju kui hetkel või isegi rohkem, sest mitmedki pedagoogid töötavad ülekoormusega. Koolijuhtidel on võimalik personali valida.

Kõik kvalifikatsioonile vastavad ja soovi avaldavad õpetajad saavad jätkata. Ainuke tingimus on, et uute koolide juhid, õpetajad ja lastevanemad suhtleksid avatult, õppetöö oleks kvaliteetne ja koolis oleks õpilassõbralik õhkkond.»

Mis on majade jaotamise kompromisslahenduse võimalikud tagajärjed? Kas asjaliku gümnaasiumi loomisest kuskil kooli tiivakeses võib midagi head välja tulla?

«Kompromisslahendusele mindi Valga linnaelanike ja osa lastevanemate soovile vastu tulles. Eestist on tuua näiteid hästi koos toimivatest eraldatud gümnaasiumi- ja põhikooliastmest: kas või Nõo reaalgümnaasium ja Nõo põhikool. Need mõlemad koolid paiknevad ühes majas, kuid on eraldi omandivormiga – gümnaasium riigikool, põhikool munitsipaalkool. Ühes hoones eksisteeritakse edukalt juba pikka aega.

Kungla 16 õppehoones on head võimalused eraldada gümnaasiumiaste põhikooliastmest, luues hea õhkkonna mõlema kooli jaoks.»

Miks ikkagi loobuti eelmisest, tunduvalt asjalikumast plaanist luua korralik gümnaasium aadressile Kuperjanovi 10 ning põhikool aadressile Kungla 16?

«Tegemist on vastutulekuga Valga põhikooli lastevanematele ja õpetajatele, kes soovisid, et lapsed saaksid jätkata õpinguid J. Kuperjanovi 10 koolihoones. Kuivõrd Kungla 16 õppehoone ei mahuta ära kõiki Valga põhikooliastme klassikomplekte, oleks osa algklasse pidanud asuma Vabaduse tn 13 koolihoones.

Kuid Vabaduse tänava õppehoone remontimiseks raha leidmine ei olnud sedavõrd kindel, et olla veendunud, et saab tagatud tänapäevane õppekeskkond algklassidele alates 1. septembrist 2012. Otsustasime eelkõige kõik vabad vahendid varuda Kungla 16 kvaliteetseks rekonstrueerimiseks ja sisustamiseks.»

Kas teile ei tundu, et liigne järeleandmine õpetajate ja koolide juhtidele viib selleni, et hariduses jääbki kõik vanaviisi ning probleemid ei leiagi lahendust?

«Ei. Gümnaasiumi eristamine põhikoolist on oluline hariduskorralduslik muudatus ja põhikooliastmete ühendamine ühtse juhtimise alla tagab ühtlase põhihariduse. Sellega lõpetatakse põhjendamatu rivaalitsemise põhikooliosade vahel ja luuakse Valka tugev gümnaasium. Arengukava annab tulevikus võimalused edasisteks kvalitatiivseteks arenguteks, kui linnaelanikud on selleks valmis.»

Missuguses koolis meeldiks teil endal õppida – kujutage ette, et olete alles gümnasist? Palun ka põhjendust!

«Unistaksin õppimisest gümnaasiumis, mis asuks Valga Valges Majas, kus valitseks akadeemiline õhkkond, oleks nõudlikud oma ainet hästi tundvad õpetajad ja toimiksid kõik Valga gümnaasiumi traditsioonid. Valga gümnasistil oleks oma tekkel ja surmani kestev aukartus oma õpetajate ja koolijuhtide suhtes. Meil oleks traditsioon, et igal sügisel käiksime käekõrval kooli juhatamas Valga põhikooli 1. klassi alustanuid.»

Millisesse põhikooli paneksite oma lapse?

«Minu lastest kaks õpivad juba Valga gümnaasiumi põhikooliastmes ja kolmas asub õppima uude ühendatud põhikooli. Valga on minu ja minu laste kodulinn. Usaldan siinseid õpetajaid ja koolijuhte.»

Miks ei võiks gümnaasium olla Lembitu tänava koolis?

«Lembitu tänava koolihoone on puuküttega õppehoone, kus õppeklassid tänapäevaselt välja ehitamata. Asukoht kesklinnast eemal ei ole atraktiivne. Täiendava koolihoone toomine haridusvõrku oleks lisakoormus linna eelarvele.»

Kas linnavalitsus on mõelnud, et aastal 2014 tuleb sooritada kõigil matemaatika riigieksam? Kas linnavalitsus teab, missugusel tasemel on see eksam ja mitu õpilast sooritas eksami 2011. aastal?

«Gümnaasiumiastmes on õpilasel võimalik valida, kas õppida kergemat või keerulisemat matemaatikakursust ja vastavalt sellele teeb ta ka eksami. Õpilased, kes peavad sooritama 2014. aastal riigieksami matemaatikas, alustavad kooliteed gümnaasiumiastme 10. klassis juba sel sügisel.

See teadmine on lisaks linnavalitsusele kindlasti olemas ka õpetajatel, kes peavad jälgima gümnaasiumi riiklikku õppekava ja matemaatikat õpetama kaasaegsete meetoditega. Uued õppekavad on väljakutse kõikidele matemaatikaõpetajatele ja mitte ainult gümnaasiumiastmes, vaid ka põhikoolis, kus tuleb antud ainele panna tugev alus.

Usume, et Valgas on tublid õpilased ja pedagoogid ning nad saavad püstitatud ülesandega kenasti hakkama.

Üldteada on hetkel riigis valitsev trend, kus matemaatika riigieksamit valivad gümnaasiumi lõpetamiseks vaid need, kes soovivad seda või sarnaseid distsipliine õppida ka kõrgkoolis. Matemaatika on aine, mis arendab loogilist mõtlemist, on alus väga paljudele teistele teadustele.»

Uued õppekavad gümnaasiumis on raskemad ja nõudlikumad mõtlemisvõime suhtes. Gümnaasiumi õpilaste arvu prognoosimisel ei piisa ainult laste arvudega manipuleerimisest, vaid arvesse tuleb võtta seda, kes võimelised kooli lõpetama.

Laste emotsionaalne seisund on selline, et isegi ainult võimed ei määra seda, kes kooli lõpetab, vaid see, kas lapsest hoolitakse. Kas linnavalitsus on seda faktorit arvestanud?

«Uued õppekavad on tõepoolest põhjalikumad, nõudes teadmisi ja head seostamisoskust ümbritseva eluga. Valgas leidub suurepäraseid pedagooge, kelle juhendamisel saadakse hakkama uute nõudmistega. Kindlasti toetavad uue õppekava järgi teadmiste omandamist tänapäevased õppemetoodikad ja õpetajatel on võimalik saada vastavasisulist täiendkoolitust.

Õppima asumine Nõo reaalgümnaasiumi ja eliitkoolidesse on näidanud, et Valgas oli ja on tugevaid õppureid, kes nõudlikma õppekava järgi õppida suudavad ja soovivad. Linnavalitsuse ja kooli ülesanne on hoida ja meelitada nad õppima Valga gümnaasiumisse.»

Miks linnavalitsus on progümnaasiumi loomise kõrvale jätnud?

«Põhiharidus on ühtlusharidus ja me ei pea õigeks põhikooli kolmanda astme (7.–9. klass) osa paralleelide eelistamist teiste ees. Lisaks oleks tekkinud probleemid progümnaasiumi ja gümnaasiumi mahutamisega ühte majja.»

Miks linnavalitsus loobus riikliku gümnaasiumi mõttest?

«Soovime hoida gümnaasiumi juhtimist ja arengu suunamist enda kätes. Riigigümnaasiumi puhul määrab kooli õppesuunad ja juhid haridus- ja teadusministeerium. Riigigümnaasiumi sulgemise otsust ei pruugita küsida Valga linna elanikelt.»

Valgamaalase uuring näitas, et umbes pooled linna elanikest on reformi vastu. Miks see nii on? Kuidas seda seletaksite? Kas rahvas ei mõista või pole talle selgitatud uuenduste sisu? Miks on teie arvates arvamusavaldajad ning lastevanemad oma seisukohti esitades jaotunud nii ebaühtlaselt?

«Tuginesime arengukavas kasutatud uuringule, mis näitas, et ollakse eesti- ja venekeelse gümnaasiumi liitmise vastu. Valgamaalaste rahulolu-uuringud (2008 ja 2010) näitavad, et rahulolu gümnaasiumiharidusega on järsult kukkunud viimasel kolmel aastal. Samuti on täheldatav, et põhikooli lõpetamise järel on vähenenud astumine Valga gümnaasiumidesse (62% lõpetajatest 2006/2007 -> 42% 2009/2010).

Neli korda on vähenenud väljastpoolt linna Valga gümnaasiumidesse õppima asumine nelja viimase aasta jooksul. Need on selged märgid Valga hariduse kriisist, millele ei saa reageerimata jätta.

Linnavalitsus kohtus arengukava koostamise protsessis erinevate huvigruppidega: koolide kollektiivid, õpilased, hoolekogud jne. Selgus, et Valga hariduskorralduses on probleemid ja eraldiseisev gümnaasium vajalik.

Rahvakohtumistel jäi emotsionaalselt peale lastevanemate soov, et nende põhikooliastmes käivad lapsed saaksid jätkata oma koolimajades. Sellele otsustas linnavalitsus vastu tulla.»

Kuidas on mõeldud väheneva laste arvuga eraldi koolides pakkuda lastele kõiki tingimusi, mida tulevik nõuab: kaasaegsed ujulad, võimlad, raamatukogud, mille sisseseadmine võtab omakorda suurt aega ja raha. Rääkimata praegu kodulehel pakutavatest tulevastest keraamikaahjudest, auditooriumitest jne. Kas siis igasse majja tuleb need eraldi sisse seada?

Kuidas on otstarbekam praeguse kahe maja asemel hakata üles putitama ja hooldama kolme, mis edaspidi ilmselt pooltühjaks jäävad?

«Valga koolihooneid on renoveeritud ja kaasajastatud pidevalt, seda jätkatakse ka edaspidi. Valga linna ujula suudab teenindada nii Valga kui lähivaldade koolide lapsi. Raamatukogud jäävad koolidesse alles, neid arendatakse. Linnas olemasolevad spordi-, kultuuri- ja huvitegevuse baase on koolidel võimalik kasutada ja õppetöösse sujuvalt integreerida.

Ükski praegu kasutatav koolihoone kavade kohaselt tühjaks ei jää. Vabaduse 13 koolimaja saavad tulevikus lisaks gümnaasiumi mittestatsionaarsele osakonnale kasutada huviringid ja Valga mittetulundusühingud, näiteks Joy ja Kungla. Ruumide ja ressursside efektiivsem kasutamine jätab võimaluse rohkem raha hariduses kasutada sisulise töö toetamiseks.»

Räägitud on kogu aeg, kus majas keegi paiknema hakkab ja mis koolide nimed hakkavad olema, aga kordagi pole räägitud, milliste õpetajatega seda kõike looma hakatakse.

Kas olete nõus, et hariduse kvaliteet hakkab eelkõige õpetajatest ja siis alles on oluline kooli nimi ja maja? Kuidas tagatakse õpetajate kompetentsus? Mida võetakse ette, et meelitada, palgata Valka uusi noori ja andekaid õpetajaid? Kas ja kuidas kavatsete sekkuda, et linn saaks noori motiveerivad õpetajad?

«Õpetamise kvaliteet ei ole kinni ainult õpetajates, vaid koolijuhtimises tervikuna. Tugev koolijuht suudab õpetajat motiveerida nii head haridust andma kui olema lapsesõbralik. Kõik õpetajad nii põhikooli- kui gümnaasiumiastmes peavad vastama pedagoogide kvalifikatsiooninõuetele, kõikidel pedagoogidel on võimalus käia täiendkoolitustel.

Koolid peavad suutma juba enne uut õppeaastat kokku panna eesmärgistatud täiendkoolituste plaanid, mis lähtuvad koolide arengukavadest.

Noored edumeelsed õpetajad on Valga linna oodatud alati. Uus koolikorraldus iseenenesest saab olema väljakutse tugevatele noortele õpetajatele. Anname siiatulnuile ametikorteri, kindlustame ametikohale vastava palga. Osa on võimalik saada linna kultuurielust, nii vaataja kui ka kaasalööjana.»

Kas enne otsust, kus õpilased hakkavad teatud aja möödudes kolima ühest majas teise, pidasite nõu psühholoogide, sotsiaalpedagoogide, klassiõpetajate ja lastevanematega, mida ühest koolimajast teise koolimajja kolimine psüühiliselt lapsele tekitab?

Millist väärtuskasvatust oma lastele õpetame: kas sellist mustlaslaagri kombel kolimist iga paari aasta tagant? Kas sellist, kus lapsele ei anta võimalust tunda tunnet MINU kool ja MINU õpetaja?

«Praeguses arengukavas valitud stsenaariumi järgi ei pea lapsed põhikooliastmes koolimajade vahel kolima. Samas peab arvestama, et mitmes riigis ja ka Eesti maapiirkonnas on tavaline, et pärast algkooli lõppu asutakse õppima põhikooli ja pärast seda gümnaasiumi või kutseõppeasutusse.

Liikumine ühest kooliastmest teise ei ole lapse psühholoogiale rohkem kahju tegev kui kodust lasteaeda ja sealt hiljem kooli liikumine. Kõik sõltub kooli õhkkonnast ja lapsevanema toetusest.»

Vene gümnaasium seisab kindlana ja volikogu eelnõus pole selle kooli kohta sõnakestki. Miks? Milline on Valga vene gümnaasiumi saatus 2015. aastaks?

«Väide on vale. Tsiteerin volikogus heaks kiidetud arengukava: »Valga vene gümnaasium täidab seadusest tulenevaid ülesandeid: 3 õppesuunda ja alates 1. septembrist 2011 on 10. klassis eestikeelsele õppele üle mindud. Kool peab alates 1. septembrist 2013 rakendama kogu gümnaasiumiastmes eestikeelset õpet: vähemalt 60% õppetööst peab toimuma eesti keeles.

Kui seaduses etteantut ei täideta ja gümnaasiumiaste jääb väiksemaks kui 60 õpilast, vaadatakse kooli tegutsemisvorm üle ja algatatakse käesoleva arengukava muutmine eesmärgiga reorganiseerida VVG põhikooliks.

Valga vene gümnaasium teeb koostööd kõigi Valga linna koolidega. Koostööd Valga gümnaasiumiga tehakse kolme õppesuuna rakendamise osas. Vene gümnaasium peab võimaldama oma gümnaasiumiastme õpilastele soovi korral võtta kursusi gümnaasiumist.

Valga vene gümnaasiumi saatus 2015. aastaks sõltub sellest, kuidas arengukavas kokku lepitut on suudetud täita.«

Kuidas peaksid olema jaotunud õpetajate ülesanded uue süsteemi puhul? Kas antud momendil hakkavad õpetama eri koolide õpilasi ka eri koolide õpetajad või toimub ikkagi mingisugune kategoriseerimine valge ning punase maja vahel ja siis sellega toimub teatud haridustaseme ühtlustumine?

»Kooli õppekorralduse, õpetajate koormustega ja õpetatavate klasside määramisega õpetajatele tegelevad koolide juhtkonnad. Tulevikus ilmselt peavad õpetajad valima, kas olla õpetaja pigem gümnaasiumi- või põhikooliastmes.

Õpetaja ülesanne on ka uue hariduskorralduse puhul endine: õpetada lapsi, oma ainet, aine seost eluga. Õpetaja peab olema nii kasvataja kui juhendaja ning empaatiline inimene. Hea õpetaja jaoks tegevuspiire ei ole. Haridustase peab olema kvaliteetne ja ühtlane sõltumatult õpetajast või koolihoonest."