Arengukonverents piilus Valgamaa tulevikku

Mitte kasutada, remondijärgne pilt Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Täna toimus Valgamaal järjekordne maakonna arengukonverents, mis seekord vastvalminud Valgamaa kutseõppekeskuse hoones peeti.

Avasõnas rõhutas maavanem Margus Lepik, et just nagu kevadine loodus tärkab, on Valgamaalgi aeg ärgata, areneda ja kasvada. Lepiku sõnutsi on konverentsi toimumiskoht – uus kutseõppekeskus – sümboolse tähendusega, sest just seal hakatakse õpetama noori ja ettevõtlikke valgamaalasi.

Eesti Vabariigi suursaadik Lätis Mati Vaarmann tähtsustas nii Eesti ja Läti omavahelist koostööd riikide tasandil, kui kahe piirilinna koostööd. Ta tõi näidetena välja nii logistikakeskuse, Rail Baltica kui ka sõna «Liivimaa» kasutamise piirkonna iseloomustamiseks.

Valga maakonnaski aktuaalset omavalitsuste ühinemist käsitlesid Soome linna Seinäjoki näitel Jouni Pekkala ja Aaro Harjunpää. Välja toodi nii häid kui halbu külgi, kuid siiski jäi positiivse noodina kõlama, et Seinäjoki piirkond on pärast omavalitsuste liitmist kiirelt arenenud ning muutunud majanduslikult edukaks.

BDA Consulting OÜ esindaja Ülle Puustusmaa märkis, et Valgamaal on piire ületavad võimalused end tutvustada, kuid seda ei ole seni piisavas ulatuses kasutatud. Samuti tõi ta välja, et 70 protsenti siinsetest elanikest peab piirkonda heaks elupaigaks, samas kui teiste maakondade inimesed tõstsid Valgamaa puhul eelkõige esile Valgat kui piirilinna ning siinset kaunist loodust.

Statistikaameti peaanalüütik Mihkel Servinski tõi välja maakonna arengunäitajad.

Ennelõunane programm lõppes kahe Tõrva noormehe, Karl Kirti ja Kaspar Metsari humoorika näidendiga, kus esitati põhjuseid, miks noored võiksid tulla Valgamaale elama ning miks seda ei peaks tegema. Pooltargumentidena nimetasid noormehed siinset kaunist loodust ja kodukohatunnet, mis samas kõrvutati kehvade teeoludega nii Valgas kui Tõrvas ja maakonna madalate töötasudega.

Pärast lõunapausi jätkus konverents Valga linnapea Kalev Härgi ettekandega, kes tutvustas arengustrateegiat «Valgamaa 2018».

Sellest tõi ta esile seitse olulisemat eesmärki: paranema peavad töövõimalused ja tööjõu kättesaadavus; kasvab  Valgamaa aktiivsus ja atraktiivsus; tagatakse kvaliteetne õpikeskkond; Valgamaast saab Liivimaa süda, paraneb kohalike omavalitsuste haldus- ja jätkusuutlikkus ning suureneb ühistegevuse maht; tagatakse lastega perede, puuetega inimeste ja eakate sotsiaalne turvalisus ning toimetulek; tekivad atraktiivsemad ja jätkusuutlikumad kogukonnakeskused.

Mõtteid Eesti majanduse konkurentsivõime probleemidest ja aktuaalsetest Valgamaa arenguprobleemidest vahendas Eesti Arengufondi ekspert Imre Mürk.

Logistikaalaseid rahvusvahelisi väljakutseid ning Valga logistikakeskuse tagamaid tutvustas Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor Enno Lend.

Valgamaa hariduse olevikku ja tulevikku analüüsis haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis.«Andmed ja analüüs näitavad, et tänasel hetkel täidab kuuest Lõuna-Eesti maakonnakeskusest tõmbekeskuse rolli ainult kaks: Tartu ja Viljandi. See on mõttekoht,» rõhutas asekantsler.

Arengukonverents tipnes konkursi«Valgamaa ettevõtluse auhind 2010» võitjate tunnustamisega.

Konverentsil on ligikaudu sadakond osalejat, kelle seas nii omavalitsusjuhte kui ka ettevõtjaid. Päeva juhtis Jüri Makarov.

Konverentsi korraldasid Valga maavalitsus, Valgamaa Omavalitsuste Liit, SA Valgamaa Arenguagentuur, Europe Direct Valgamaa infopunkt ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis.