Arvamus: Mis saab edasi?

Ena Volmer vanemate siira tänuga saadetud pildil hiljuti sündinud beebiga, kes ei oleks täna elus, kui Valga sünnitusosakond oleks olnud kinni. Foto: Erakogu

• Sünnituste toimumine ei saa kunagi olla regulaarne.
• Minister Sikkut sõnas sünnitusosakonna kohta: kui kinni, siis kinni.
• Ka pediaatriline valvering on valga haiglas kaotatud.

Valga haigla sünnitusosakond on 1. juulist suletud – see valmistab kogukonnale suurt muret. Mis saab edasi? Valitseb teadmatus, vastuseta on veel palju küsimusi.

Sünnitusosakonna sulgemisega pandi kinni ka günekoloogiaosakond. 30. juuni sai kogu Eesti teleuudistest teada, et osakond suletakse. Sünnitamise või mittesünnitamise määras haigekassa juhi sõnul arstide olemasolu või mitteolemasolu. Samuti öeldi, et personali puuduse tõttu ei ole Valga haiglas regulaarselt sünnitusi toimunud alates maist.

Sünnituste toimumine ei saa kunagi olla regulaarne – see toimub, kui naine tuleb sünnitama: olenemata kuust, päevast või kellaajast. Miks anti selline info ajakirjandusele? Kellele oli see vajalik? Jälle moonutatud tõde.

Valga haigla sünnitusosakonnas sünnitati nii mais kui juunis. Graafik oli valmimas ka juuliks. Tööle soovis tulla uus arst. Kohapeal elavad naistearstid olid nõus aitama. Haigla juhtkond ei tundnud aga graafikute ega ka arstide vastu huvi – jääb mulje, et osakond taheti iga hinna eest sulgeda. Ei võetud kuulda vallajuhtide ega volikogu arvamust, kes esitasid veel kord oma palved osakonna lahtiolekuks või lahtioleku pikendamiseks.

Siiani jääb kogukonnale täielikult arusaamatuks, mis oli sellise kiirsulgemise põhjus. Kas kellelgi põles tool, millel ta istus?

Pidevalt rahustatakse Valga kogukonda, rõhutades, et sünnitusosakonnad on eelnevalt suletud Haapsalus, Keilas ja Raplas. Kas naised on rahul, et nad peavad sünnitama oma kodust kaugel? Nende arvamust ei küsi keegi, sellega ei arvestata – nad on pandud lihtsalt fakti ette.

Eesti naine on tugev ja saabki hakkama, vaatamata sellele, et sünnitusvaludes oma autoga või kiirabis sõita on ülimalt raske. Pere peab olema rahul, sest ees on ootamas rõõm lapse sünnist, mis korvab kõik raskused ja ebameeldivused.

Sünnitusosakond ei ole pood, mida kinni panna. See on peredele turvaline kodu lapse ilmale tuleku hetkel.

Kõik kogukonnad ei ole aga ühesugused. Neid eristavad majanduslikud võimalused, eri rahvustest inimeste osakaal ja seegi, kas elatakse piirialal või mitte.

Valga kogukond on seisnud oma sünnitusosakonna säilimise eest viimse võimaluseni, sest inimesed teavad, mis on turvatunne ja selle kadumine. On tekkinud põhjendatud hirm. Kardetakse edaspidi kogu haigla sulgemist.

Kas teavad seda ka Tartu Ülikooli kliinikumi (TÜK) nõukogu liikmed, haigekassa, ministrid ja Riigikogu?

Kolm ministrit avaldas sulgemise teemal oma arvamust, kuid ainult üks käis osakonnaga tutvumas ja personaliga vestlemas. Minister Ossinovski tõdes, et TÜK on rikkunud väikehaiglatega võrgustumise reegleid. Minister Mäggi, kes viibis kolmest ise ka ainukesena Valga haigla sünnitusosakonnas kohapeal, oli arvamusel, et sünnitusosakonna sulgemine on kogukonnale korvamatu ja valgalaste valupiiril olev sündmus.

Minister Sikkut aga sõnas: kui kinni, siis kinni. Ent sünnitusosakond ei ole pood, mida kinni panna. See on peredele turvaline kodu lapse ilmaletuleku hetkel.

Hetkeseisuga on aga Valga haigla sünnitusosakond suletud ja lahendamata veel paljud küsimused. Mis saab patsientidest, kes vajavad statsionaarseid uuringuid ja haiglaravi, näiteks raseduspatoloogia ja günekoloogiliste operatsioonide puhul? Kuidas ja kus tegeletakse sünnitajaga, kes saabub ägeda sünnitustegevusega ja keda transportida ei ole seetõttu enam võimalik?

Ämmaemand saab abi anda ainult oma pädevuse piires. Mis siis, kui see patsient vajab rasedusaegse verejooksu või lootetoonide muutuse tõttu kohest keisrilõiget? Kes selle teeb, kui puudub kohapeal pädev naistearst? Kas kirurg, anestesioloog?

Kindlasti leitakse osale küsimustele vastused, aga mitte kõikidele ja pole ka teada, kui kiiresti see juhtub. Kas ei oleks pidanud need küsimused vastatud olema juba enne osakonna sulgemist?

Ka pediaatriline valvering on kaotatud. Miks? Kui on ometi olemas kolm lastearsti, kes seda katta võiksid. Eesti pediaatrite selts on seisukohal, et lastearstid peaksid maakondadesse jääma ja lastega seotud probleeme lahendama: igal lapsel on õigus abile. Kogukond vajab selgitusi ja vastuseid kohe.

Tööle on jäänud üks täistööajaga ja üks osalise tööajaga naistearst ning neli ämmaemandat. Toimuvad ainult ambulatoorsed vastuvõtud rasedatele ja günekoloogilistele patsientidele. Operatsioone aga ei toimu, statsionaarset ravi rasedatele ja günekoloogilistele patsientidele kohapeal teha ei saa.

Miks ei kohelda Eesti Vabariigis kõiki kogukondi võrsetel alustel? Kust võetakse see võim allutada endale inimeste tahe ja soovid?

Laskem perekondadel selles väikses Eesti Vabariigis otsustada, kus nemad sünnitada tahavad. Ärgem sulgegem mõtlematult üldhaiglate sünnitusosakondi.

Valgalastel on jäänud väike lootus, et lätlased neid aitavad ja panevad õla alla selleks, et kahe riigi piiril olev sünnitusosakond uuesti avataks. See lootus on päikesekiir nende elus.