On väga raske taluda mõtet, et sünnitusosakond Valgas suleti. Tahan jagada oma lugu ja taas kord paluda: ärge jätke Valga naisi sünnitusosakonnata. Kõik mu kolm last sündisid siin. Ämmaemandate ja arstide käe all, keda usaldasin.
Kiri: Ärge jätke meid sünnitusosakonnata (1)
Mul vedas, et sünnitasin ka sel aastal Valga haiglas. Tartusse jõudmiseks poleks jäänud piisavalt aega. Oli raseduse 37. nädal. Õhus oli osakonna peatse sulgemise tõttu pidevalt ärevust.
Kuuendal juunil oli mul verejooks. Platsenta irdumine, nagu ütles mulle mu günekoloog Ena Volmer. Ma olin üksi lastega kodus ja kell 9.07 kutsusin endale kiirabi, mis saabus õuele viie minutiga.
Mind pandi kanderaamile ja viidi Valga haiglasse, kus ootas arstide brigaad. Koridoris küsiti minult mõni küsimus ja viidi kiirelt operatsiooniruumi. Kell 10.04 sündis mulle poisslaps. Tema ellujäämine otsustati minutitega.
Kiire organiseerimine ja arstide õiged otsused päästsid sel päeval nii minu lapse kui minu elu. Tänan kõiki, kes olid 6. juunil haiglas tööl. On õudne mõelda, mis oleks võinud juhtuda, kui sünnitusosakond oleks juba olnud suletud. On hirmus mõelda nendele naistele, kes on osakonna sulgemise järel ohus. Sellistes hädaolukordades mängib rolli vaid aeg. Mul on raske sellest vaikida!