Avalik kiri: Lipumärk liha ja lihatoodete märgistamisel on eksitav

Lipumärk lihatootel. Foto on illustreeriv. Foto: ANTS LIIGUS / PRNPM/EMF

Kuna lipumärki kandvad lihatoidukaubad ei pea hetkel olema toodetud Eesti toorainest, on see märk eksitav – seda arvamust kandva kirja andsid kolmapäeval Riigikogu esimees Eiki Nestorile Eesti Tarbijakaitse Liidu esindaja Valli Järv ja Valgamaa Põllumeeste Liidu juhatuse liige Kaupo Kutsar.

Järgneb kiri täies mahus:

Kiri toidutööstustele, valitsusele ja Riigikogu liikmetele

Kohalike põllumajandustootjate jätkusuutlikkuse huvides on väga oluline, et nende tooteid hinnatakse ja võimalusel eelistatakse. Põllumehi ja tarbijaid ühendab aga kaks olulist lüli, toiduainetetööstus ja jaekaubandus. Paljud lihatööstuse jaoks toorainet tootvad ettevõtted ei saa mõjutada seda, milline lõpptoode jõuab tarbijani ning millest see tegelikult toodetud on.

Eestlane ostab liha ja lihatooteid peamiselt poest ja eelistab vähemalt oma sõnades kodumaal kasvatatud toitu (Eesti Konjuktuuriinstituut 2016). Seepärast on äärmiselt oluline milline informatsioon on leitav toote pakendilt ning kuidas tarbija seda tõlgendab. Poes saab ostja juhinduda peamiselt erinevatest pakenditel olevatest märgistest, või siis kauplusekettide hinnasiltidel leiduvast infost.

Märgistuste süsteem kaubandusvõrgus on mitmekesine ja intuitiivne info töötlemine ei pruugi alati õige tee olla. Illustreeriv näide on 2008. aastal Toiduliidu poolt  turule toodud lipumärk. Lipuvärvidega tähistatud toidu all mõeldakse automaatselt kodumaist, Eestis kasvavatatud toitu. Seda kinnitab ka 2017. aastal läbi viidud uuring (Eesti uuringukeskus OÜ), mis keskendus just lipumärgi mõistetavusele tarbijate seas.

Selgus, et 75% vastanutest oli kindel, et lipumärgiga varustatud tooted sisaldavad kodumaist põhitoorainet. Nii see aga alati ei ole, Lipumärk võib olla näiteks ka jahutatud lihatükil, mis pärineb väljastpoolt Eestit, aga on pakendatud Eestis. Lipumärgi statuudi põhjal on selle märgi üks ja ainus eesmärk olnud esile tõsta Eesti tootjaid ehk siis ettevõtteid, mis omavad Eestis töötlemisbaasi.

Kui aga 75% tarbijatest on märgi visuaalist eksitatud, tuleb korrigeerida kas märgistust või märgise statuuti. Eesti lipu ja selle värvikombinatsiooni kasutamise korral, peab toode olema valmistatud ning ka selle põhitoorained toodetud Eestis. Ei saa eeldada, et tarbijad oleks põhjalikult süvenenud erinevate toidumärgistuste statuutidesse ning orienteeruks selles süsteemis vabalt.

Sellise eksitava olukorra tulemusena on kannatanud kohalik toidu tootja. Meie kaasaegne ühiskond ootab üheselt arusaadavat ja selget toodangu pakendimärgistust, et teha kauplustes teadlikke valikuid ja eelistada soovi korra kodumaist toitu.

Oleme kindlal seisukohal, et rahvusvärvide kasutamise mõte toidu märgisena peab olema üheselt selge ja selgena ka välja paistma. Praegune rahvusvärvide kasutamine toidutoodetel on tarbija jaoks eksitav. Aina olulisem on keskkonnateadlikkuse kasv ja see, et kohalikke tooteid ja meile lähedal kasvatatud toitu eelistades aitaksime kaasa säästlikule tarbimisele.

Kirjale on alla kirjutanud:

Eestimaa Talupidajate Keskliit - Kerli Ats

Eestimaa Lihaveisekasvatajate Selts - Jane Mättik

Eesti Naisliit - Siiri Oviir

Eesti Tarbijakaitse Liit - Valli Järve

Valgamaa Põllumeeste Liit - Kaupo Kutsar

Viljandimaa Tarbijakaitseühing - Silvia Kalam