/nginx/o/2018/07/09/8473283t1h7811.jpg)
Pühapäev jääb valgalastele Gennadile ja Triinule alatiseks meelde. Just siis, täpselt nädal pärast Valga sünnitusosakonna sulgemist, nägi teel Tartusse metsa vahel ilmavalgust nende tütar Mia.
Elukaaslased Gennadi Bõstrov ja Triin Jürjenson võtsid varahommikul alanud tuhude tõttu vastu otsuse minna sünnitama Tartusse. Naine istus ise rooli, kuna mehel pole juhilube. Tuhud käisid siis iga tunni tagant. «Tal ei olnud üldse nii hull olla. Ta ütles, et suudab ise sõita ja kõik on korras, aega on veel. Hakkasime Tartu poole liikuma. Rõngu kandis hakkas ta tundma, et asi läheb hullemaks,» kirjeldas Gennadi.
Seejärel pidasid nad auto kinni ja mees kutsus neile kiirabi vastu. «Ta ütles, et enam ei suuda sõita. Ma arvan, et auto raputamine aitas sünnituse esilekutsumisele kaasa.»
Kiirabi jõudis isa sõnul kohale minutitega ning selleks hetkeks oli lapse pea juba peaaegu väljas. Tartuni oli jäänud veel veidi üle 30 kilomeetri. Sealsamas tee ääres laps peagi ilmavalgust nägigi. «Positiivne päeva algus:) Hommikul 6:43 aitasime metsavahel autos ilmale uue ilmakodaniku Mia – palju õnne!», kirjutas Tartu Kiirabi kiirabitehnik seepeale Facebookis pildi all, mille tegi isa ning kus näeb brigaadi koos äsja sünnitanud emaga.
Ema ja laps viidi edasi Tartusse ning nende tervisega on isa teatel kõik korras. Tütarlaps kaalus kolm kilo ja viis grammi. Triinule on Mia teine, Gennadile esimene laps. «Tema jaoks oli see ka esimene kord loomulikul teel tuhudega sünnitada. Esimene rasedus kutsuti esile,» rääkis Gennadi.
Tartu Kiirabi juht Ago Kõrgvee ütles aga, et pildi sotsiaalmeediasse postitanud kiirabitehniku käitumine oli lubamatu. Varasemalt ütles Kõrgvee meediale, et kaalub mehe töölt eemaldamist, kuid Lõuna-Eesti Postimehele lausus nüüd, et ilmselt vallandamist siiski plaanis pole.
«Ma arvan, et ta jääb tööle edasi. Aga iseenesest on see juhtum väga kahetsusväärne. Arvan, et temaga seisab ees väga tõsine jutuajamine. Kindlasti saab ta kõvasti noomida. On täiesti lubamatu, et kiirabi diskrediteerib ennast patsiendi andmete sellisel moel avaldamisega sotsiaalmeedias. See ei ole sobilik informatsiooni edastamise viis meditsiinile üleüldse.»
Lapse isa on kiirabijuhi sellise suhtumise peale pahane, kuna polnud pildi postitamise vastu. «Ma ei näe seal mingit rikkumist. Olime sellest teadlikud ja ise tahtsime, et teiste silmade ette jõuaks, et nii ilus hommik oli. Kindlasti kiirabil pole kõik hommikud nii rõõmsad.»
Bõstrovil jagus brigaadile vaid kiidusõnu. «Mul pole kunagi olnud nii head kokkupuudet meditsiiniga. Nad ei teinud ühtegi üleliigset liigutust. Kümne palli süsteemis annaks kümme ja paneks veel kümme otsa.»
Isa näeb foto levimist hoopis positiivsena. Ta on veendunud, et Valgas peaks olema sünnitusosakond. «Tahan sellega inimesi mõtlema panna, et milleks oli vaja Valga sünnitusosakond kinni panna. Kõigil ei pruugi minna nii hästi, kui meil läks. Tuttav sattus olema Tartus, kui tal oli vaja erakorraline keisrilõige teha. Valgas ei oleks seda tehtud. Nad oleks Tartu poole sõitnud, aga selle ajaga oleks see naine võinud otsad anda.»
Kõrgvee, kes ühtlasi on Valga haigla nõukogu liige, vastas, et kiirabitöötajad ei tohi sellist infot sotsiaalmeedias jagada isegi siis, kui vanemad sellega nõus on. «Pere luba ei maksa siin midagi. Kui inimene tahab avalikustada oma pilti, tehku seda ise. Kindlasti ei tee seda kiirabitöötaja.»
Kõrgvee viitas esmalt isikuandmete kaitse seadusele, kuid lisas seejärel, et põhimõte on oluline isegi seadusest sõltumatult. Küsimus on tema sõnul meedikute usaldusväärsuses.
«Ma saan aru, et kõik on mures kiirabitöötaja pärast. Aga et isiku andmeid on levitatud, sellest ei taha keegi aru saada. Me ei tea, kuidas keegi seda infot kasutab. Kodanik, kes selle üles pani, arvas, et see läheb ainult sõpradele. Sõbrad saadavad seda oma sõpradele. Informatsioon võib hakata oma elu elama. Selle korjavad üles inimesed, kes võivad seda kuidagi tõlgendada või kasutada. Tõlgendatakse kõigele lisaks asjatundmatult,» rääkis ta.
Suhtekorralduslikku kahju Kõrgvee juhtumis kliinikumile siiski ei näe ja jääb varasemate seisukohtade juurde. «Mingeid oma otsuseid ei peaks hakkama kindlasti muutma. Sünnitajaid on ju selles paikkonnas väga vähe. Samuti ei jätku piisavalt personali.»
Kõrgvee lisas, et antud juhtum ei ole sünnitusosakonna sulgemise tagajärg, kuna sarnaseid olukordi tuleb käputäis ette igal pool Eestis. «Tallinna linnas sünnib ka igal aastal kolm inimest kiirabiautos või suisa tänaval.»
Tema sõnul oleks naine pidanud transpordiks valima kiirabi. «Ei ole normaalne, kui inimene, kes on viimast vinti rase, istub ise rooli ja sõidab Tartusse,» lausus Kõrgvee, kuid lisas, et ei mõista kedagi hukka.
Haigekassa juhatuse liige Pille Banhard ütles Postimehele aprillis, et häirekeskuse andmetel sündis eelmisel aastal autos 11 last. «Meditsiinilise sünniregistri järgi oli neid lapsi 19, kelle sünnikohaks märgiti auto,» lisas Banhard.
Kõige enam tuli autos sünnitamist ette Tallinnas ja Harjumaal ning Banhardi arvates on põhjus ilmselt lihtsalt selles, et Harjumaal on asustustihedus lihtsalt kõige suurem. «Ka pealinnas leidub neid õnnelikke naisi, kelle sünnitus kestab 15 või 30 minutit ning kes isegi Tallinna kesklinnas elades ei pruugi ummikute tõttu õigel ajal haiglasse jõuda,» tõdes ta. Meditsiinilises sünniregistris on autos sünnitajate andmetes aluseks ema elukoht.
Haigekassa pressiesindaja Liis Hinsbergi sõnul on autos sünnitajate osakaal läbi aastate olnud suhteliselt stabiilne ning mõne sünnitusosakonna sulgemine ei ole seda muutnud.
2005. aastast pole ükski teel haiglasse sündinud laps surnud.