Riigikontrolli audit näitas, et riigimetsast raiutud puidu arvestus on Riigimetsa Majandamise Keskuses (RMK) pärast 2008. aasta struktuurireformi paranenud, kuid see vajab veel täiustamist, et puidu teekond raielangilt ostjani oleks läbipaistev ja kontrollitav.
Riigikontroll leidis, et pärast struktuurireformi saadakse riigimetsa lageraietest keskmiselt 17% hektari kohta enam puitu kui varem. See viitab võimalusele, et enne struktuurireformi ei jõudnud kogu riigimetsast raiutud puit ostjani.
Riigikontroll tegi auditis keskkonnaministeeriumile ettepaneku selgitada vastutajate tuvastamiseks välja varasemate puidukadude põhjused, et välistada nende esinemise võimalikkus RMK praeguses töökorralduses.
Keskkonnaminister kinnitas oma vastuskirjas, et raiest saadud puidu koguse suurenemine tuleneb peamiselt mõõtmistäpsuse ning töökorralduse paranemisest.
Kuigi minister ei vaidlusta varasemaid puidukadusid, ei pea ta siiski võimalikuks tagasiulatuvalt nende põhjusi täpsemalt selgitada ega vastutajaid tuvastada. Minister tõdeb, et absoluutset varguskindlust ei anna veel ka
praegune süsteem.
Riigikontrolli arvates on RMK kontrollitavate langetustraktorite kasutuselevõtt küll parandanud riigimetsast raiutud puidu mõõtmistäpsust, kuid ei taga veel kogu raiutud puidu arvelevõtmist RMK laoarvestuses.
Samuti tuleb parandada raiutud puidu teekonna jälgitavust raielangilt ostjani ja tagada veoselehtede kvaliteetne täitmine. Kuna praegune laoarvestuse korraldus ei võimalda hõlpsasti tuvastada, milliselt raielangilt või laost mingi puidukogus pärineb, on raske kindlaks teha kao tekkekohta, põhjust ning võimalikku vastutajat.
Riigikontrolli hinnangul tuleks riigimetsast raiutud puidu arvestust oluliselt täiustada, sest praegune arvestussüsteem ei võimalda võrrelda riigimetsast raiutud ja ostjatele müüdud puidu kogust sortimentide kaupa ning on kasutatav eelkõige riigimetsast raiutud ja ostjatele müüdud puidu üldkoguste analüüsiks.