/nginx/o/2011/06/22/640938t1hd2c2.jpg)
Vana-Tori Hobuse Ühingu eestvedaja Ute Wohlrab, kes elab Valgamaal Kuigatsis, päästis lageda taeva all hulkumisest kaks puhasaretatud tori hobust, kes ekslesid isepäi kolm kuni neli aastat.
Hobusekasvataja päästis hulkuvad loomad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Omanik ei hoolinud neist ega saanud nendega hakkama,» ütles Wohlrab, lisades, et loomad hulkusid enamasti ringi tihedas metsas Abja-Paluoja lähedal. «Seal kohas polnud mitme kilomeetri ulatuses ühtegi majapidamist.»
Talviti kiskusid hobused kohalike põllumeeste maadel lahti heinarulle ja sõid silo.
Täku ja mära varasem omanik oli vanem meesterahvas, kes ei tulnud enam nende eest hoolitsemisega toime. «See mees kirjutas ühe noorema mehe nimele oma omandi. Mulle räägiti, et tol ajal oli tal kolm hobust, kellest üks suri paar aastat tagasi vanadusse, põrsad, lehmad – väidetavalt ka kitsed ja lambad, kes jäid täiesti lageda taeva alla. Esimesena surid põrsad...» rääkis Wohlrab.
Kuna hobused hakkasid järjest enam põllumaid rüüstama, sattusid kohalikud ummikusse. «Et probleemi lahendada, leppisid üks talunik ja hobuste omanik kokku ning kutsusid jahimehed, kes aga keeldusid hobuseid maha laskmast. Ka polnud naabervalla jahimehed nõus seda tegema, kuid neil oli hea idee helistada ühele mu tuttavale, kes võttis siis minuga ühendust.»
Kuigi läinud nädala neljapäeval kohale tõtanud Wohlrabi hoiatati, et hobused on agressiivsed, nägi ta pärale jõudes, et see ei vasta tõele. «Nad on väga sõbralikud, lasid kohe paitada, kõndisid kõrval. Kui kohale tuli nende omanik, hobused põgenesid, mistõttu on mul tunne, et nad omavahel ei klappinud.»
Wohlrab ajas korda paberid, et loomad enda hoole alla saada. «Omanik oli õnneks nõus probleemi kiiresti lahendama. Ma ei taha nõiajahti. Tahan vaid inimestele signaali anda, et kui teil ei klapi loomaga, on teil ikkagi vastutus ning otsige inimesi, kes teid aitaks,» lausus naine.
Muret teeb praegu hobusekasvatajale, et märal nimega Hanna on ainevahetushaigus laminiit. Peale kahe uue looma on Wohlrabil veel 24 hobust, mistõttu otsib ta igakülgset abi, et ootamatult tema tiiva alla sattunud kahe hobusega seotud kulusid katta.
«Loomad on kliinikus, see maksab ning tahaksime Hanna laminiiti ravida, mis läheb suhteliselt kalliks, ka sööt on kulukas. Oleksin väga tänulik, kui keegi aitaks esimesed pool aastat nende eest hoolitsemisel kaasa. Kaer, hein, porgandid- ka kõik sellised annetused on teretulnud.»
Loomakaitse Seltsi esindaja Tania Selarti sõnul tuleb asula piirkonnas lahti olevate loomade märkamisel ühendust võtta kohaliku omavalitsusega, kelle kohustus on hulkuvate loomadega tegeleda. Samuti võib ühendust võtta loomakaitse seltsiga.
«Kui hobused on oma territooriumist eemal, on nad samuti hulkuvad loomad, kellega on kohustatud omavalitsus tegelema,» lisas ta. «Hülgamine on kriminaalkorras karistatav. Kui selline teade tuleks loomakaitse seltsile, teeksime meie avalduse, kuid seda võivad teha ka naabrid. Kindlasti peavad olema tunnistajad.»
Ta tõdes, et loomade abistamine on keeruline ning tavainimesele jääb sageli selgusetuks, kust vajadusel nõu küsida. Selart soovitab sellisel juhul võtta ühendust seltsi infoliinil, et saada juhiseid, kelle poole pöörduda.