/nginx/o/2011/06/21/639990t1h0f3c.jpg)
Selleaastased ruutloenduse andmed näitavad, et rebaste arvukus on Valgamaal teiste maakondadega võrreldes tunduvalt tõusnud.
Rebaste arvukus kasvas enim Valgamaal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnateabe keskuse ulukiseire juhtivspetsialist Rauno Veeroja ütles, et Valgamaal on rebaste jäljeindeks suurenenud 38%, kuid mujal on see pigem langenud. Veeroja sõnutsi võib see viidata arvukuse kasvule, aga indeksi põhjal pole samas võimalik välja arvutada, kui suur tõus olla võib.
Jahimees Aare Jaama hinnangul on rebaste arvukus kindlasti tõusujoones läinud. «Lasin märtsis maha viis rebast, rajakaamerale jäi üheaegselt veel kolm rebast, lisaks kärnas rebased. Kui andmed kokku liitsin, oli mu kodu ümber umbes 15 rebast. See arv on ikka meeletult suur,» rääkis ta.
Jahimehe Aivar Tääri andmetel kütiti lõppenud jahihooajal Pühajärve jahipiirkonnas rekordiliselt 78 rebast. Ohte rebaste rohkus tema sõnutsi inimestele kaasa ei too. Muret tekitab see aga maapinnal pesitsevatele lindudele, keda mõlema küti arvates vähemaks jäänud.
«Ise kardan, et koertekatk võib tulla,» peab Jaama tõenäoliseks. «Loodus leiab lahenduse, et ülepaisutatud liiki koomale tõmmata.»
Rebaste arvukuse kasvu on jahimeeste meelest soodustanud marutaudivaktsiini külvamine.
Talvise ruutloenduse läbiviijad on peamiselt jahimehed. Andmeid analüüsitakse keskkonnateabe keskuse ulukiseireosakonnas.
Kokku kogutakse ruutloenduste vahendusel infot 21 imetaja- ja viie linnuliigi kohta. Üleriigiliselt on ulukijälgede ruutloendust läbi viidud alates 2006. aastast.