/nginx/o/2011/04/13/556994t1h87d9.jpg)
Kuigi konsultatsioonifirma AECOM uuring soovitab Eestit Poolaga ühendava Rail Baltica raudteeliini kolmanda etapi rajada läbi Pärnu, näeb Valga maavalitsuse Eesti-Läti piiriülese koostöö peaspetsialist, Valgamaa kutseõppekeskuse arendusosakonna juhataja Rainer Kuutma ka Lõuna-Eestil Rail Balticas olulist rolli.
Samas tõi uuringu avalikul tutvustamisel viibinud Kuutma välja ka mitu teda hämmastanud asjaolu.
«Viimased arvestused uuringus olid tehtud rongide maksimumkiirusega 240 kilomeetrit tunnis, varem on räägitud kogu aeg 200 kilomeetrist tunnis. Mida suurem on kiirus, seda sujuvamad peavad olema raudteel pöörded ning seda kallimaks projekt läheb,» kommenteeris uuringut Kuutma.
«Midagi on korrast ära ka majandusarvestustega. AECOMi uuringu alusel on uue raudtee maksumus 3,7 miljardit eurot, kuid rahastamiseks plaanitakse Euroopa Liidult küsida kaks miljardit, Balti riikide omafinantseering oleks 1,1 miljardit. Kust tuleb puudu jääv 600 miljonit eurot, jäi ebaselgeks,» lisas Kuutma.
Kuutma arvates on väga oluline ka, mis saab edasi Leedu-Poola piirist Bialystokini. Tema andmetel on raudtee enam-vähem normaalne ja korras Varssavist Bialystokini. Sealt edasi, Leedu piirini ei näe Poola valitsus ette mingeid investeeringuid enne kui 2020. aasta paiku.
Kahjuks AECOMi uuring Poolat ei puudutanudki. «Poola küsimus on tegelikult väga oluline ja põhimõtteline,» oli Kuutma arvamusel. «Kui suudetakse tagada maksimumkiirus ainult Leedu-Poola piirini, ei käivitu projekt ju loodetud tasemel.»
Et Rail Baltica esimene etapp läbi Valga kulgeb, on Kuutma kinnitusel otsustatud ning see on planeeritud olemasoleval taristul käivitada 2014. aastal. Eesti jõuab juba 2012. aasta alguseks seisu, kus Tallinnast Valgani on raudtee viidud valmisolekusse, mis võimadab arendada rongidel kiirust kuni 120 kilomeetrit tunnis.
Rail Baltica teise etapi käivitamisel, samuti olemasoleval infrastruktuuril, peaks reisirongide kiiruseks kujunema 160 kilomeetrit tunnis ning praegu on küll kinnitatud, et sellelgi etapil kulgeb marsruut läbi Valga. «See annaks võimaluse jõuda Valgast Tartusse umbes 30 minutiga ning Valgast Riiga tunniga,» nentis Kuutma.
Veidi kartust tekitas temas aga, et mida rohkem hakatakse rääkima Rail Baltica kolmandast etapist ehk Euroopa rööpmelaiusega kiirest otseteest läbi Pärnu, seda ebatõenäolismaks muutub Rail Baltica teise etapi läbiviimine. Ise arvas ta, et arvestades Eesti riigi praeguseid majanduslikke võimalusi võib kolmas etapp reaalsuseks saada alles 50 aasta pärast.
«Praegu oleks mõistlik suunata kõik jõud esimese etapi käivitamisele ja siis edasi teise,» tõdes Kuutma. Samas avaldas ta veendumust, et ka kolmanda Rail Baltica etapi käivitamine olemasolevat Tallinn–Valga–Riia rongiliiklust välja ei sureta.