Valgat soojaga varustava firma toodang vähenes

Kahe aasta eest sai Valga katlamaja ka uue korstna.

FOTO: Arvo Meeks/Valgamaalane

Käesoleva aasta teises kvartalis tootis energiakontsern Utilitas 321 100 megavatt-tundi energiat, mida on 13,7 protsenti vähem kui möödunud aastal samal perioodil.

Toodetud 321 100 megavatt-tunnist toodeti 234 300 megavatt-tundi taastuvatest vahenditest. Toodetud energiast 249 100 megavatt-tundi moodustas soojusenergia ja 72 000 megavatt-tundi elektrienergia, teatas ettevõte. Käesoleval aastal on Utilitas tänu taastuvkütuste kasutamisele ja koostootmisele piiranud CO2-heidet 246 000 tonni võrra.

Utilitase kliendid tarbisid teises kvartalis 262 200 megavatt-tundi soojusenergiat, mida on 22 protsendi võrra vähem kui möödunud aastal. Väiksema soojustarbimise põhjustas keskmisest 4 kraadi võrra kõrgem õhutemperatuur käesoleva aasta maikuus ning 0,6 kraadi võrra soojem temperatuur juunikuus. 2017. aasta teise kvartalisse jäävad kuud olid aga vastupidiselt normist madalama keskmise temperatuuriga, mis tingis kõrgema soojustarbimise.

"Energiatootmise efektiivsuse tõstmise eesmärgil investeerib Utilitas sel aastal üle 50 miljoni euro," sõnas Utilitas kontserni juht Priit Koit. "Suurim osa investeeringutest läheb Tallinnas Mustamäe tootmiskompleksi rekonstrueerimisse, mille tulemusena kaasajastatakse olemasolev katlamaja ning ehitatakse taastuvkütusest elektrit ja soojust tootev koostootmisjaam," rääkis Koit. Taastuvatel kütustel põhinev koostootmine on tõhusaim viis toota soojust ja elektrit, mis tagab primaarenergia maksimaalse ärakasutamise ning vähendab heitmete kogust, lisas Koit.

Taastuvkütuste osakaalu suurendamise ja CO2 emissiooni vähendamise eesmärgil on Utilitas lisanud katlamajadele suitsugaaside kondensaatorid. Antud seadmega on varustatud Utilitase katlamajad Valgas, Keilas ja Haapsalus ning koostootmisjaamad Tallinna külje all. Sel suvel paigaldatakse kondensaatorid Tallinna Spordi ja Kristiine ning Jõgeva katlamajadele. "Tänu Utilitase viimaste aastate mahukale investeerimisprogrammile toodetakse kõigis meie kaugküttepiirkondades üle Eesti soojust suuremas osas mittefossiilsetest kütustest," märkis Koit.

Utilitas haldab üle Eesti 500 kilomeetrit kaugküttetorustikku, mida järjepidevalt kaasajastatakse ja uute klientide tarbeks juurde ehitatakse. Kaugküttevõrgu eripära võimaldab soojusvõrgu töid teostada vaid suvisel ajal ning sel suvel ehitatakse ja uuendatakse üle Eesti 16 kilomeetrit kaugküttetorustikku. Kaugküttevõrgu ehitusse ja rekonstrueerimisse investeerib Utilitas 2018. aastal 13,6 miljonit eurot, millest Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) rahastab Utilitase projekte 2,6 miljoni euro ulatuses.

Utilitas varustab kaugküttesoojusega 4 741 hoonet, sealhulgas 165 000 kodumajapidamist kaheksas linnas üle Eesti: Tallinnas, Maardus, Keilas, Raplas, Haapsalus, Kärdlas, Jõgeval ja Valgas.

Loe ka neid

Tagasi üles