«Issand, sina valitsed kõike (1 Ajaraamat 29:12)», nii luges kohalik pastor võidupühal Piiblist Tõrva linnas. Ja just Issandale tulebki loota, sest kahjuks näen enda ümber vähevõitu meie võidu ja vabaduse tänulikke tähistajaid, mälestajaid ning kaitsjaid.
Meil oli suur au võõrustada Eesti Vabariigi juubeliaasta suvist võidupüha just Tõrva gümnaasiumi pargis. Võidupüha juubelini jääb siit vaid üks aasta. Need on kordumatud juubeliaastad ja -ajastu, mida meie silmad enam kunagi ei näe ning alles järgnevad põlved saavad oodata uusi suuri juubeleid.
Kes siis aga kaitsevad meie Valgamaa võitu ja vabadust? Kui siit on paljud kaaslased läinud oma kaugetele radadele ja jätnud endast maha tühje maju, külasid ning tänavaid. Keda võib gümnaasiumi pargi Juku oodata end kaitsma, olles üle elanud oma keerukat saatust vaenujõudude käes, naastes taas südilt seisma oma kindlale jalamile?
Siin, koolipargis on tema koht, sest just koolirahvas, õpilased ja õpetajadki olid need vaprad jõud, kes 100 aastat tagasi Eestimaa vabadust rindel kaitsesid. Kas oli nende minek võitlusse lihtsam kui meie tulek pooleks tunniks mälestussamba juurde, kes oleme raske vaevaga pidanud ühes jadas kooliaktusi, jaanipäeva ja muid pidusid?
Kas peatame hetkeks oma ääretud lubamised ning jaksame koonduda kõik üheskoos oma võidu-indu tunnistama? Siinsamas koduvallas võitles mullu oma valimislubaduste nimel 121 volikogu kandidaati, kellest iga viies kuni kuues kandidaat kindlustas koha võimusaalis. Võidupühal tuli meelde Jukut külastada nende hulgast vist ainult kuuel-seitsmel kandidaadil, peamiselt oma kohustuste tõttu.
Kas piisabki siis vaid ühest-kahest saadikust volikogus kaitsma ja ehitama meie vabadust, kindlustama meie võitu?
Ka viimase okupatsiooni murdmiseks pidasime tarvilikuks seista õlg õla kõrval ja laulda üheskoos end vabaks. Kas loodame, et nüüd kaitseb meie hääl helikandjale salvestatult meie maakonna vabadust?
Kes kaitsevad meie Valgamaad, kas on kellelgi seda maad veel vaja? Palun vabandust, kui ma pole kellegi südikat kaitsetööd pealt näinud või märganud. Usume, et jumal annab meile rahu järgnevaks aastaks ning ikka kauemakski, et suudaksime koondada tublid jõud tähistama Eesti Vabadussõja ja Võnnu lahingu juubelit uuel saabuval jaanilaupäeval.