Arvamus: Koduse vägivalla ees ei tohi mitte kunagi silma kinni pigistada

Otepää endine piirkonnapolitseinik Sander Karu on nüüd Põlva piirkonnavanem. Foto: Politsei

• Statistika järgi kogeb Eestis iga tund vähemalt üks inimene kodust vägivalda.
• Situatsioonilise vägivalla päästik on alkohol.
• Politsei on perevägivallajuhtumeid tuvastanud ka oma muu töö käigus.

Ütlus, kui lööb, siis armastab, ei pea paika ja üha rohkem inimesi on hakanud politseile teatama kodusest vägivallast.

Viimase aasta vältel on Võru-, Valga- ja Põlvamaalt politseile laekunud üle 800 koduse vägivallaga seotud väljakutse. Politseistatistika järgi kogeb Eestis iga tund vähemalt üks inimene kodust vägivalda. See on siiski vaid jäämäe veepealne tipp, sest ohvreid, kes abi ei küsi, on kordades rohkem.

Lähisuhtevägivalla juhtumid võib tinglikult jagada kaheks. Situatsioonivägivallaks ja suhteterroriks.

Situatsioonilise vägivalla päästik on alkohol. Enamasti on selle vägivalla kasutaja puhul tegu inimestega, kellel madalamad sotsiaalsed oskused: nad ei tule oma emotsioonidega toime ning alkoholi tarvitades kaob kontrollmehhanism. Seetõttu minnakse kergelt konflikti ja teatud juhtudel muututakse ka vägivaldseks. Tegelikult on inimese ajus vägivald niisamagi olemas, kuid kaine peaga hoitakse seda kontrolli all.

Politseistatistika järgi kogeb Eestis iga tund vähemalt üks inimene kodust vägivalda.

Oluliselt vähemal määral on tuvastatavad aga need perevägivallajuhtumid, mis ei ole alkoholiga seotud ehk suhteterrori juhtumid. Need on pered, kus vägivald võib olla psüühiline ja manipuleerivam ning seepärast tihti ka varjatud.

Sellistest juhtumitest teada saamine ja nende inimeste abistamine on suuresti politseiametniku usalduse küsimus, mis nõuab järjepidevat tööd. Õnneks on järjest enam ka selliseid juhtumeid välja tulemas, kus abivajaja naiste tugikeskuse või ohvriabi poole pöördub.

Lisaks on politsei perevägivallajuhtumeid tuvastanud oma muu töö käigus. Näiteks on olnud juhtumeid, kui politsei kaasatakse appi aitamaks last, kel on koolis probleemne käitumine. Lapsega süvitsi tegeledes on ilmnenud, et nooruki probleemne käitumine on seotud vanemate vahelise vägivalla pealt nägemisega. Sealt edasi püüab politsei seega lapse kõrval aidata ka vägivalla käes kannatavat pere tervikuna.

Ühes peres oli nii, et pereema oli kannatanud pideva psüühilise väärkohtlemise all ja seda juba pikemat aega. Kellelegi ta seda ei rääkinud. Edasi järgnes juba füüsiline väärkohtlemine ja seda kõike nägid pidevalt pealt tema kolm last.

Alles siis kui pereemal nähti sinikaid, hakkasid teised uurima nende tekkepõhjuse kohta. Kuid naine keeldus esialgu midagi rääkimast. Mõne aja möödudes mõistis ta, et kui abi ei küsi, ei saa ka midagi muutuda. Ja nii oli ta lõpuks nõus enda ja oma laste kaitseks politseinikule rääkima sellest, mis tema koduseinte vahel toimub.

Oled sa juhuslik kõrvalseisja, naaber, sugulane, sõber, kolleeg või külapoe müüja – anna vägivallakahtlusest või abivajajast teada või julgusta ohvrit abi küsima. See võib päästa tema elu.

Kui sinust on saanud lähisuhtevägivalla ohver või oled oma eluga sellises keerulises seisus, et tõstad kätt oma pereliikme vastu, siis tea, et me saame sind abistada.