Naisküttide arv ületas 400

Eesti naisküttide seltsi liikmed partneritega. Pilt tehtud 6.-8. juulil jahimeeste kokkutulekul „100 Pärnus“.

FOTO: Triin Roostfeldt / Eesti naisküttide selts

Eesti jahimeeste seltsi (EJS) andmeil jõudis Eestis jahitunnistust omavate naisküttide arv juulis 401ni. Kuna 2010. aastal oli naiskütte 207, on seega kaheksa aastaga nende arv pea poole võrra kasvanud.

Valgamaal on viimastel andmetel naiskütte 27, Võrumaal 17 ja Põlvamaal 10.

«Naiste tulek jahindusse on seotud paljuski sellega, et tänapäeva ühiskond on muutnud stereotüüpe ning see on soodustanud naiste aktiivsemast osalust jahinduses,» selgitas seltsi tegevjuht Triin Roostfeldt.

«Lisaks on naised kaasa aidanud jahinduse paremale mainele ja suutnud valdkonna eetilisusele rõhku panna,» rääkis Roostfeldt. «Kes veel suudaks paremini selgitada, miks on elu võtmine teatud tingimustes vajalik, kui mitte see, kes elu annab».

Valdav naisküttide vanus jääb vahemikku 26‒40 eluaastat.

Naisküttide hulk moodustab jahimeeste koguarvust pea 3%, mis on võrreldav põhjamaiste naaberriikidega. Eestis on kokku 14 475 jahimeest.

«Jahinaised on jahindusse toonud värskust ja uut energiat,» väitis EJSi tegevjuht Tõnis Korts. «Nende tahe midagi reaalset looduse ja loomade heaks ära teha, on kaasaegses jahinduses ääretult oluline,» lisas ta. «Jahinaised ei jää sugugi meestele alla – nii on nad ka sigade Aafrika katku vastasesse võitlusesse samaväärselt meestega panustanud,» kommenteeris tegevjuht.

Tagasi üles
Back