Homme õhtul pool kümme süüdatakse kolmandat aastat järjest randades lõkkeid, nagu muistsel ajal, kui neid kasutati, et anda märku oma naabritele ja meresõitjatele.
Üle Eesti süüdatakse kolmandat korda muinastuled
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Portaalis muinastuled.ee oli eile pärastlõunal registreerunud 11 189 osalejat ning süüdata kavatseti 283 lõket. Kaardile oli märgitud Valgamaalt kaks paika, kus väikesed seltskonnad tule süütavad: Jõgevestes ja Väikese Emajõe kaldal. Ilmselt on veel muinastulede ööst osavõtjaid, kes pole lihtsalt end internetis kirja pannud.
Näiteks homme kell kaheksa õhtul on inimesed oodatud teist korda Palupera vallas peetavale muinastulede ööle Nõuni endise koolimaja ranna puhkealale. Meeleolumuusikat lõkketulede kumas pakub Nõuni kultuurimaja arendusjuhi Kalev Lõhmuse sõnul viiuliansambel Põlvast. Mullu mängisid paarikümnele kohaletulnule klassikalist kitarri Peep ja Priit Peterson Otepäält.
«Tundub, et ilm läheb järjest paremaks ja tänavu saab ka olema ilus õhtu. Mida paremat võib olla, kui kuulata järve kaldal viiulimuusikat ja juua teed,» lausus Lõhmus, lisades, et tulijail tasub kaasa võtta istumisalus. «Eks ta ole ka suvelõpuüritus, vaatamata kõigele saab see suvi kunagi ka otsa.» Vihma korral toimub kontsert kultuurimajas.
Mere äärde kutsuja Mairold Vaik rääkis, et kõige enam registreerunuid on Lohusalus ja Laulasmaal, kus kandis ka läinud aastal süüdati mere ääres kümneid lõkkeid. Kui mullu pandi veebilehel kokku kirja 311 lõket, siis tagaside põhjal võis oletada, et tegelikult ulatus nende arv vähemalt tuhandeni.
Teateid lõkketegemisest on veel Lätist, kus süttib homme õhtul veebilehe andmetel 20 lõket. Traditsioon ise sai alguse 1992. aastal Soomest. «Eriti populaarne on see Turu ümbruses, ka Kotkas,» ütles Vaik. «Rootsis süüdatakse rohkem küünlaid ja laternaid.»