Osa ravikuludest tuleb tasuda patsiendil

Foto: arhiiv

Eesti Haigekassa katab suurema osa tervishoiuteenuste kuludest Eestis. Samas esineb raviteenuse saamisel kulusid, mille tasumise kohustus lasub patsiendil endal. Eelkõige on need kulud täiendav omaosalus ja lisatasud.

Täiendava omaosaluse kohustus tekib kindlustatud isikul, kui ta pöördub saatekirjata eriarsti poole. Ilma selleta saab pöörduda naha-, naiste, meeste-, silmaarsti ning psühhiaatri poole, samuti näiteks tuberkuloosi või mõne kroonilise haigusega. Muudel juhtudel peab patsient teenuse eest saatekirja puudumisel ise maksma.

Tüüpilisim juhus täiendava omaosaluse puhul on nii-öelda järjekorrast ettepoole ostmine. Ise raviteenuse eest maksmisel on arsti vastuvõtule võimalik pääseda kas kohe või rutem kui oma järjekorra aega oodates. Selline tegevus ei tohi muidugi pikendada üldist ravijärjekorda.
Seega on täiendava omaosaluse põhiline tunnus see, et patsient peab kogu ravi eest ise tasuma.
Visiiditasu ja voodipäevatasu
Visiiditasu võib kindlustatud isiku käest küsida eriarsti visiidi ja perearsti koduvisiidi eest. Seadus sätestab aga mitmed piirangud, mille puhul ei tohi teenuse osutaja visiiditasu nõuda.
Esiteks ei tohi visiiditasu nõuda rasedalt alates 12. rasedusnädalast ning teenuse osutamisel alla kaheaastasele isikule.
Teiseks ei pea maksma visiiditasu, kui arst suunab patsiendi teise arsti juurde sama raviasutuse piires.
Kolmandaks kehtib visiiditasu vabastus juhul, kui eriarst suunab inimese sama teenust osutava teise eriarsti juurde: näiteks ortopeed teise raviasutusse ortopeedi juurde. Samuti on visiiditasu maksmisest vabastatud patsiendid, kes vältimatu abi andmise järel vahetult haiglaravile suunatakse. Visiiditasu suurus on kuni 50 krooni.
1. septembrist jõustus ravikindlustuse seaduse säte, mille alusel võib asutus nõuda topeltvisiiditasu, kui patsient ei ilmu vastuvõtule kokkulepitud ajal või teatab vastuvõtule tulemise võimatusest vähem kui 24 tundi ette.
Patsientidena peaksime hoolitsema selle eest, et teatada nii vara kui võimalik eriarsti vastuvõtule minemise võimatusest. See oleks abiks ravijärjekordade lühendamisel, kuna praegu on niinimetatud tühjad visiidid üks olulisemaid tegureid, mis pikendavad ravijärjekordi.
Voodipäevatasu võib haiglateenuse osutaja nõuda patsiendilt kuni 10 kalendripäeva eest ühe haigusjuhtumi korral. Voodipäevatasu ei või nõuda intensiivravi, raseduse või sünnitusega seotud abi osutamisel ja juhul, kui patsiendiks on alaealine. Voodipäevatasu piirmäär on 25 krooni.
Dokumendi väljastamise tasu
Tervisetõendi ja muu dokumendi väljastamise eest võib teenuse osutaja nõuda mõistlikku tasu. Töövõimetuslehe ja retsepti väljastamisel tasu nõuda ei tohi. Samuti ei tohi raviteenuse osutaja nõuda tasu, kui dokument on vajalik haigekassale, õiguskaitseorganile, teisele raviasutusele, töövõimetuse ekspertiisiks või puude raskusastme määramiseks.
Kui dokument väljastatakse alaealise patsiendi kohta, ei tohi tasu suurus ületada dokumendi väljastamisele tehtavaid kulutusi.
Kutsealuse kaitseväeteenistuseks kõlblikkuse hindamise dokumendi eest tasub kaitseressursside amet ja tasu piirmäär on 50 krooni.