Miks Valgamaa ühinemisest asja ei saa?

Foto: Valgamaalane

Oli tore lugeda Valgamaalase 22. novembri numbrist Maapäeval arutelu all olnud haldusterritoriaalreformist. Minu lähiaja unistus ongi, et Valgamaast saaks nii-öelda pilootprojekt haldusreformi teemal. See ei tähendaks pelgalt omavalitsuste liitmist, vaid ka mitme valdkonna ümberkorraldamist.

Valgamaa puhul kujutan ette, et uus omavalitsus moodustuks olemasoleva maakonna piires ehk omavalitsus olekski tänane maakond. Põhjus on lihtne. Valgamaa on loodud tehislikult 1920. aastate alguses. Tehislikkus ongi ohuallikas, et ühel hetkel võidakse maakond Põlva-, Võru-, Tartu- ja Viljandimaa vahel ära jagada.

Kerge liigutuse selles suunas tegi juba Otepää volikogu esimees Jaanus Raidal, kes esitas ettepaneku teha reform Otepää kõrgustiku baasil.

Kardan, et praeguseks juba päris pikaajaline diskussioon ühinemisest jääbki aruteluks. See kartus peegeldub ka Valgamaalase ülevaates. Püüan põhjused lahti kirjutada.

Puudub ühendaja. Kõik omavalitsused on omamoodi isiksused, kes tahavad kindlasti omamoodi käituda. Nii ei hakka aga asjad üldse liikuma. Reformi eestvedaja võiks olla maavanem.

Paraku on Valgamaa nii-öelda riigipoolse käeta. Viimane täieõiguslik maavanem Georg Trašanov hõõrub paraku pistisekahtluse tõttu kohtupinke. Praegusest kohusetäitjast ei oska kahjuks midagi arvata. Ühendaja pole ka riik, vähemasti mitte enne uut Riigikogu koosseisu.

Poliitiline tahtmatus koostööks. See saab selgeks poliitilise maastiku kaardistamise tulemusena. Toon välja linnapeade, vallavanemate ja volikogu esimeeste poliitilised kuuluvused. Keegi võib küll väita, et kohalikel tasanditel erakondlikud valikud ei loe, loevad persoonid. Osalt on siin tõtt, kuid reform ei saa teostuda emaparteide toetuseta.

Kiire pilguga tulemust üle vaadates jääb silma vaid üks omavalitsus, mis võiks olla vastavalt emaparteile reformi pooldaja - Taheva. Teistes omavalitsustes kas valitseb teatud segadus või ollakse kategooriliselt reformi vastu.

Põhjuseid võib olla mitmeid. Üks on näiteks hirm, et siis võtaks võimu enda kätte kohalik Reformierakonna eliit. See tuleneb sellest, et tõmbekeskused Otepää ja Valga on juba selle partei kontrolli all.

Elukutselised ametipostid. Vaatame, kes on olnud vallavanema koha peal järjest enam kui kuus aastat: Kaido Tamberg, Madis Gross, Terje Korss, Heikki Kadaja.

Mida peaksid nimetatud vallavanemad pärast ühinemist tegema, eriti veel kehvades majandustingimustes, ja veel maal? Lihtne töökohakaotus võib olla inimlik põhjus, miks ühinemine untsu läheb.

Tohutu poliitiline ebastabiilsus. Otepää võimu olukord on katastroofiline. Heal juhul peab üks võim vastu aasta. Valla areng on seisma jäänud. Inimesed lahkuvad, isegi talvepealinna võimalused ei hoia neid tagasi.

Märgata on käsi-peseb-kätt-poliitikat, millest osaliselt ongi tingitud võimu ebastabiilsus. Samas paistab läbi tohutu enesega rahulolu, kui mõni võimupööre taas teoks saanud.

Inimesed on aru saanud, et enne midagi ei muutu, kui uus põlvkond peale tuleb. Kuid uutel tulijatel on pea võimatu midagi muuta, sest täna toimuv on võtnud motivatsiooni.

Poliitiline ebastabiilsus hirmutab eemale ka maakonna vallad, sest nii väikeses kogukonnas kui Valgamaal teavad enam-vähem kõik, mis kuskil toimub. Lisaks ei anna see julgust, kui läheb debatiks, mis võiks olla Valgamaa keskpunkt.

Valgamaa keskuse küsimus. Kindlasti on ka see üks suur komistuskivi. Debatt võib tulla Otepää ja praeguse keskuse Valga vahel. Vaidlusobjekt on ta seetõttu, et põhjapoolsem rahvas satub Valga linna haruharva ning pigem käiakse Tartus asju ajamas. Lõunapoolne kogukond sooviks jälle Valga juurde jääda.

Nagu näete, on probleeme palju. Samas tunduvad need teisejärgulised. Tekib küsimus, kuhu jäävad suured eesmärgid: kohaliku rahva heaolu, Valgamaa areng ning ääremaastumise vastu võitlemine?

Ühe suure - Valga, Otepää või kogunisti Lumevalla - tekkimine hakkaks paremini töötama ka nende suurte eesmärkide nimel. Praegu oleme killustunud ning võimud vaatavad ninaalust.

Ei tule peljata, et ühinemise tagajärjel väiksemad kogukonnad kaoksid. Suure Türi valla loomise tagajärjel taastus ka külaelu, mis tõi tagasi kogukonnatunde ja juhtis ärksama seltskonna maaelule lähemale.

Valgamaa omavalitsusjuhid! Palun saage tihedamini kokku ning pange paika konkreetsed eesmärgid, millele lisatakse ajalised tärminid.
Näiteks: «Jah, ühineme kõik koos». See toimub pärast 2009. aasta kohalike omavalitsuste valimisi kolme aasta jooksul, lõppdokumendile kirjutatakse alla hiljemalt aasta enne järgmisi kohalike omavalitsuste valimisi (hiljemalt septembris 2012). Tõestame, et Valgamaa on haldusstruktuur, mis saab eeskujuks kogu Eestile! Enam usaldust!
* erakondlik kuuluvus
http://info.eer.ee andmetel.
** ametipostide kestvuse
info http://www.vvk.ee.