Valitsus andis heakskiidu jätkata uue Rail Balticu raudteeühenduse rajamise kavaga Tallinna-Pärnu-Riia otsetrassil.
Riik jätkab raudteeprojekti
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) alustab koostöös siseministeeriumi ning teiste ametkondadega liini teemaplaneeringute läbiviimist Eestis ning koostööd Läti ja Leedu ametkondadega.
Samuti otsustas valitsus, et kolme Balti riigi osalusel tuleks luua ühine arendusettevõte. Eesti esindaja oleks AS EVR Infra.
Lisaks volitas valitsus majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi allkirjastama Läti transpordi ja Leedu transpordi- ja sideministri vahelist vastastikuse mõistmise memorandumit arendustegevusteks.
Riik plaanib raudteeliini rajamiseks kaasata Euroopa Liidu 2014–2020 perioodi ning sellest järgmise finantsperioodi toetusraha.
Briti konsultatsioonifirma AECOM viis hiljuti läbi uuringu, mille kohaselt piisava kauba- ja reisijateveo mahu ning Euroopa Liidu abi korral on uue Rail Balticu raudteeühendus läbi kolme Balti riigi teostatav ning kui rajamiseks saab kasutada ELi toetust, on kogu projekt kasumlik.
Uuringu lähteülesanne oli uurida 1435 mm standardil põhineva niinimetatud Euroopa laiuse, kahe rööpmepaari, elektrifitseeritud ja võimalikult optimaalse marsruudiga raudtee rajamise võimalust Tallinnast Leedu-Poola piirile, mida saab kasutada nii reisijate kui ka kaupade veoks.
Selgus, et kui aastal 2030 sõidab Tallinna ja Pärnu vahel ligi 5000 reisijat päevas ning Pärnu ja Riia vahel 3500 ning aastas liigub mööda kogu trassi umbes 13 miljonit tonni kaupa, on ELi toetuse olemasolul kogu projekt kasumlik.
728 kilomeetri pikkune Rail Balticu marsruut kulgeks kõige optimaalsemalt Poolani trajektooril Tallinn-Pärnu-Riia- Panevezys-Kaunas. Reisirongil kulub maa läbimiseks pisut rohkem kui neli tundi ning rongid väljuksid kuuel päeval nädalas iga kahe tunni tagant. Kaubarongid sõidaksid öösiti ja nendel kuluks vahemaa läbimiseks enam kui 10 tundi.
Eeldusel, et rööpad kulgeks edasi Poola, jõuaks Varssavisse reisirong ligikaudu kuue tunniga.