iDeal kampaania

Kurjategijad kasutavad ära lääneriikidesse kippujate teadmatust

  • Täna tabatud ebaseaduslikest piiriületajatest üks oli halvas seisus.
  • Peaasjalikult väidavad kinnipeetud, et on pärit Pakistanist või Bangladeshist.
  • Arestimajas võib isikuid kinni pidada maksimaalselt kuni 48 tundi.

"Juulis, iseäranis viimastel nädalatel, on surve välispiirile oluliselt kasvanud,« nentis Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo juht Tamar Tamm.

FOTO: MARGUS ANSU / PM/SCANPIX BALTICS

Piirivalvurid pidasid kolmapäeval, 18. juulil Võrumaal kinni kolm meest, kes väitsid end olevat egiptlased. Nad ei teadnud, mis riigis viibivad ning olid nähtavalt pettunud, kuuldes, et asuvad Eestis. Selline juhtum polnud sel kuul kaugeltki esimene.

Info võimalikest järjekordsetest illegaalidest jõudis piirivalvuriteni kolmapäeva lõuna paiku. Nimelt said nad siis teate, et Võru vallas Vatsa külas hääletas kolm kahtlast lõunamaise välimusega meest ühele sõidukile. Hääletajad soovisid suunduda Võrru.

Vahetus läheduses olnud piirivalvepatrull pidas mehed kontrollimiseks kinni. Araabia keeles kõnelenud pealtnäha 20. eluaastates mehed väitsid, et on egiptlased. Ühtki dokumenti neil selle tõestuseks kaasas ei olnud.

Kriitilises seisus

Piirivalvurid märkasid, et ühe mehe tervislik seisund on kriitiline. Talle kutsuti kohe kiirabi ja meedikud viisid ta tervisekontrolliks haiglasse. Teised kaks viidi Võru politseimajja.

Piusa kordoni juht Valmar Hinno märkis, et kolm meest ei teadnud, mis riigis asuvad. «Piirivalvuritelt saadud info, et nad peeti kinni Eestis, oli meestele äärmiselt ebameeldiv.»

Selliseid juhtumeid on Eesti idapiiril viimastel nädalatel ette tulnud ridamisi. "Juulis, iseäranis viimastel nädalatel, on surve välispiirile oluliselt kasvanud,« nentis Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo juht Tamar Tamm. »Võrreldes mullusega on tänavu piirivalvurid avastanud maismaapiiril umbes poole rohkem ebaseaduslikke piiriületuse juhtumeid rände eesmärgil, samuti on poole suurem tabatud ebaseaduslike piiriületajate hulk."

Peaasjalikult väidavad kinnipeetud, et on pärit Pakistanist või Bangladeshist. Meeste täpse päritolu peab välja selgitama uurimine.

Tegeliku päritoluriigi väljaselgitamisele võib kuluda palju aega ja sellele eelneda rida teisi toiminguid. "Tavaliselt viiakse ebaseaduslikult piiri ületanud välismaalased esiti kordonisse, kus neile tehakse põhjalik turvakontroll ja esmased menetlustoimingud. Mõni võib vajada meditsiinilist abi, selleks kutsutakse tavaliselt kiirabi kordonisse," rääkis politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Kerly Virk.

Samal päeval viiakse tabatud edasi ööbima arestimajja, kus paralleelselt menetlustoimingutes osalemisega saavad nad puhata ja süüa. Arestimajas võib isikuid kinni pidada maksimaalselt kuni 48 tundi, ent piiriametnikud teevad endast oleneva, et see aeg oleks võimalikult lühike.

"Edasi läheb politsei kinnipeetutega kohtusse, kus taotleb nende paigutamist kinnipidamiskeskusesse. Sinna jäävad piiriületajad, kuni on põhjalikult välja selgitatud kõik üksikasjad, sealhulgas isikute tegelik päritoluriik. Sellest, kas menetleda tuleb nende isikute riigist väljasaatmist või varjupaigataotlust, sõltub ka menetlusele kuluv aeg," rääkis Virk.

Kui tavaliselt võtab see kõik päris pikalt aega, siis on ka erandeid. Näiteks teisipäeval piiril tabatud 10 inimest, kes väitsid end olevat bangladeshlased, olid Virga sõnul juba kolmapäeval Vene Föderatsioonile üle antud.

Oma osa on jalgpallil

Selles, et just viimastel nädalatel nii palju ebaseaduslikult riiki sisenenuid on tabatud, on oma osa jalgpallil. Täpsemalt äsja lõppenud jalgapalli maailmameistrivõistlustel Venemaal. Seoses nendega saabus viibib Venemaale suur hulk kolmandate riikide kodanikke, kellest osa proovibki nüüd ebaseaduslikult siseneda Euroopa Liitu.

«Jalgpalli MMi fännipass, millega kolmandate riikide kodanikud tohivad aasta lõpuni viisavabalt Venemaal viibida, ei anna aga neile õigust siseneda Eestisse,» rõhutas Tamar Tamm. «Schengeni viisaruumi sisenemiseks peab olema ka vastav viisa.»

Piirivalvebüroo juht kinnitas, et politsei- ja piirivalveamet oli võimalikuks ebaseadusliku sisserände laineks seoses suurvõistlusega valmis. Suurendanud on nii piirivalve- kui ka politseipatrullide hulka piiriäärsel alal. Tema väitel on kasutusele võtnud teisigi meetmeid, et muutunud olukorras võimalikult hästi toime tulla.

Mängu läheb viimane raha

Tamme sõnul ei tegutse Euroopasse pääseda püüdvad kolmandate riikide kodanikud tõenäoliselt omal käel, vaid Venemaa ja Eesti vahelise piirini aitavad neil jõuda Vene poolel olevad kurjategijad. Seda mõistagi suurte rahasummade eest – mõnelgi juhul läheb ilmselt mängu lausa inimeste viimane raha. Nii saabuvadki piiriületajad siia tihti, käed taskus, ühegi sendi ja dokumendita.

Sageli valetatatakse illegaalidele jõhkralt, kasutades ära nende teadmatust. Öeldakse, et Venemaal piiri ületanuna jõuavad nad Poola või otsejoones Saksamaale, isegi Soome. Sestap on nende üllatus olnud üpris suur, kui nad kuulevad piirivalvuritelt, et nad on hoopis Eestis – nagu juhtus ka kolmapäeval. Eesti ei ole nende sihtpunkt ja siia nad enamasti jääda ei soovi.

Sellel kuul on ebaseaduslikult riiki sisenejate tabamisel suur abi olnud kohalikest elanikest. Loodetakse ka transpordi- ning logistikaettevõtete abile, kelle sõidukid liiguvad piiriäärsetel aladel. «Märgates kahtlasi isikuid, kes võivad olla riiki sisenenud ebaseaduslikult, andke sellest telefonil 112 teada,» toonitas Tamm.

Eesti ja Venemaa vaheline kontrolljoon on 338 kilomeetrit pikk, täna on valmis ehitatud üksnes kaks testlõiku pikkusega 3,5 kilomeetrit. Kui viimasel ajal on korduvalt jutuks tulnud idapiiri kallidus ja selle väljaehitamise mõttekus, siis Tamm on veendunud, et piiri kaitseks julgeolekuohtude, sealhulgas rändekriisiga seonduvade, eest tuleb välja ehitada kogu idapiir.

«Idapiiri väljaehitamine annab piirivalvuritele tänasest kordades parema lähtepositsiooni ja ajalise edumaa juhtumitele reageerimisel. Nüüdisaegsed valveseadmed, ligipääsuteed ja patrullrajad ning kõrgema riskitasemega kohtades ka piirdeaed annavad võimaluse, et mitte üksnes välispiir, vaid kogu Eesti sisejulgeolek Setomaast Saaremaani on varasemaga võrreldes veelgi paremini kaitstud,» ütles piirivalvebüroo juht.

Eilse seisuga oli tänavu idapiiril piiripunktide vahelisel alal avastatud 11 ebaseadusliku rände juhtumit, milles piirivalvurid olid kinni pidanud 38 isikut. Mullu samal ajal oli 6 ebaseadusliku rände juhtumit, milles peeti kinni kokku 20 isikut.

EBASEADUSLIKUD PIIRIÜLETAJAD JUULIS

3. 07 – 1

6.07 – 8

12.07 – 2

14.07 – 14

17.07 – 14

18.07 – 3

Allikas: politsei- ja piirivalveamet

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles