Päevatoimetaja:
Tomi Saluveer

Juhtkiri: Mida ebamugavam, seda turvalisem?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Ootepaviljone, mis muutuvad tuulekindlaks, on seni kritiseeritud ja pole mõistetud, miks valiti niivõrd ebapraktiline lahendus.
Ootepaviljone, mis muutuvad tuulekindlaks, on seni kritiseeritud ja pole mõistetud, miks valiti niivõrd ebapraktiline lahendus. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Tänane Valgamaalane kirjutab, et peagi muudetakse rongide ootepaviljonid reisijasõbralikumaks, kui Eesti Raudtee laseb neile paigaldada vaheseinad, mis peaksid tuule ja sademete eest varju pakkuma.

Firma avalike suhete juhi Urmas Glase sõnul on nende nägemuse kohaselt ootepaviljonid mõeldud selliselt, et inimesed veedavad seal mõne minuti enne rongi saabumist või pärast rongilt tulemist. Siiski on paljud reisijad rahulolematud, sest siiani ei paku ootepaviljon kehva ilma eest kaitset.

Glase rääkis veel, et kuna vaheseinade rajamist enam projekti sisse kirjutada ei saa, maksab nende rajamise eest Eesti Raudtee oma rahast.

Samas on aga Eesti peaaegu terve aasta kestev heitlik ilmastik ju kõigile teada ning tahtmatult tekib küsimus, miks ei võinuks juba algselt sellega ka arvestada. Nüüd on firma sattunud olukorda, kus juba tehtut peab hakkama ümber kohandama, et see vastaks reisijate vajadustele ja ootustele.

Siinkohal aga selgitas Glase, et liiga mugavad ootetingimused soodustavat noortekampade kogunemist, mis omakorda põhjustab probleeme turvalisuse ja korrakaitsega.

Et aga pidevalt räägitakse reisijate vähesest huvist rongiliikluse vastu, siis tegelikult võiks ja peakski olema rongiga liiklemine võimalikult mugavaks ja lihtsaks tehtud.

Kurvastav on tõdeda, et isegi perroonide ja ootepaviljonide rajamise juures peab arvestama vandaalitsevate noortega, mis iseenesest on samas ju mõistetav – pidev lõhkumine põhjustab firmale lisakulutusi ja -sekeldusi.

Küll ei tohiks sellepärast kannatada reisija, kellele võib rong olla ainuke taskukohane transpordivõimalus. Seega eeldanuks siiski, et ootepaviljonide rajamisel arvestab Eesti Raudtee pigem reisijate kui iseenda mugavusega.

Tagasi üles