Riigipööraja Ain Saar: ma ei tahtnud minna vanglasse

Kodulinnas puhkust veetev Ain Saar tõdeb, et kuigi on abikaasaga Eestisse naasmise peale mõelnud, on Rootsi saanud nende kodumaaks. Foto: Foto: Arved Breidaks / Lõuna-Eesti Postimees

Stockholmis elaval legendaarsel võrukal, 1988. aasta juulis võõrvõimu meelehärmiks Suure Munamäe tornis sinimustvalge lipu heisanud Ain Saarel täitub tänavu kaks ümmargust tähtpäeva – augustis astub mees üle 50. eluaasta läve ning novembris möödub 30 aastat päevast, mil noor riigipööraja Nõukogude Liidust välja saadeti.

«Kui kodus on kaks last kasvamas ning öeldakse, et vali, kas lähed minema või lähed vangi, siis mina valisin lahkumise,» meenutab Saar 1988. aasta sügist, mil võõrvõim tegi kõik selleks, et 20aastane Võru revolutsionäär kõrvale tõrjuda.

Kui Saar poleks valinud eksiili, oodanuks teda süüdimõistmine eesti ja vene noorte vahel löömingu korraldamises, rahvastevahelise vaenu õhutamises ja kes teab milles veel. «Mulle pandi ette kolm kausta tunnistustega, et mina organiseerisin löömingu Suvorovis*, mis oli alatu vale. Ma olin küll seal kohal ja pildistasin, aga see oli täielik lavastus.»