Haruldane mündileid heidab valgust eestlaste vähe tuntud ajaloole

Brakteaate vermiti XII sajandist XV sajandini enamasti hõbedast. Tänapäeva inimesele tunduvad need väga väiksed. Foto: Elmo Riig / Sakala

Tõrva vallas Helme kihelkonnakirikust vähem kui poole kilomeetri kaugusel seisavad teise väikese keskaegse kivikiriku varemed. Neid uurides leidsid arheoloogid paari meetri sügavuselt rusude alt poolsada enamasti imetillukest münti. Leid annab tunnistust sellest, et kivist kirikul on olnud eelkäija, kuhu inimesed on 13. ja 14. sajandil raha ohverdanud.

Mulgimaa pärimuskultuuri programmi toel Valgamaal tehtud kaevamistöid juhtinud arheoloog Heiki Valk Tartu Ülikoolist rääkis, et mündileiud jäävad enamasti 1260. aasta paiku algavasse ja 14. sajandi teisel poolel lõppevasse ajavahemikku. 

Õnnelik juhus