Maavalitsus kinnitab, et vaktsiinipuudust hetkel ei ole

Vaktsineerimine. Foto: Andres Teiss/ Postimees.

Kuigi terviseameti andmetel ei ole Valgamaal hetkeseisuga registreeritud ühtegi haigusjuhtumit, kutsub Valga maavanem kõiki tähelepanelikult hoolt kandma oma tervise eest.

«Seoses A-hepatiiti haigestumise levikuga on nii Valgamaal kui kogu Eestis tähtis roll teavitustööl. Parim abinõu, et uusi haigusjuhte ära hoida, on elanikke informeerida. Kuigi haigus ei vali vanust, teeb suurt muret nakatunud noorukite hulk. Seega on väga oluline, et info nakkuse ennetamiseks ka nendeni jõuaks,» toonitas Lepik.

Valga maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiutalituse juhtaja Ülla Visnapuu nentis, et A-hepatiidi viiruse puhul on tegu niinimetatud mustade käte haigusega ja parim viis seda ennetada on käte pesemine.

«Inimestele tahaks südamele panna, et äärmiselt oluline on kätepesu, seda nii enne söömist ja toiduvalmistamist kui ka kindlasti pärast tualetis käimist. Tihti ei mõelda näiteks sellele, kui palju nakkusi kandev võib olla raha.
Hea soovitus on, et inimesed kannaksid kaasas niiskeid salvrätte, millega »käsi pesta«, kui kuskil pole kätepesuks saadaval voolavat kraanivett ja seepi,» tõdeb Ülla Visnapuu.

Üks viis haigust ennetada on vaktsineerimine, mis annab kaitse võimaliku haigestumise eest umbes 20 aastaks. «Vaktsiinipuudust Valgamaal ei ole. Kõigil, kes soovivad lasta ennast vaktsineerida, on võimalik pöörduda perearsti poole. Samuti on Valga haiglas vaktsineerimiskabinet,» täpsustas Visnapuu. Vaktsineerimine on tasuline.

A-viirushepatiit on maksapõletik, mida põhjustab nakatumine A-hepatiidi viirusega. Haigusnähud tekivad 15–50 päeva pärast nakatumist. Algusfaas sarnaneb gripiga: palavik, isutus, lihasvalud, oksendamine. Tõvest annavad hiljem märku ka tume kollakaspruun uriin ja heledamaks muutunud väljaheide. Haige silmavalged, limaskestad ja nahk muutuvad kollaseks.

Haige inimene on nakkusohtlik 2–3 nädalat enne esimeste haigusnähtude teket ning haiguse esimesel ja teisel nädalal.