Kommentaar: ainult nimest pole abi

Jaan Rapp Foto: Arvo Meeks

Paljude Eesti inimeste õiglustunne sai neljapäeval tõsiselt riivatud. Siis selgus, kui palju läheb maksma kavandatav haigekassa ümbernimetamine tervisekassaks ja töötukassa nimetamine töökassaks. Esimesel juhul oleks umbkaudne summa 200 000 ja teisel juhul 665 000 eurot. Kokku seega 865 000 eurot. 

Paljude Eesti inimeste õiglustunne sai neljapäeval tõsiselt riivatud. Siis selgus, kui palju läheb maksma kavandatav haigekassa ümbernimetamine tervisekassaks ja töötukassa nimetamine töökassaks. Esimesel juhul oleks umbkaudne summa 200 000 ja teisel juhul 665 000 eurot. Kokku seega 865 000 eurot. 

Teenuste kokkutõmbamise tõmbetuultes elavatele inimestele tundub see üüratu summana. Üüratu see ongi, arvestades kas või summat, mis kuluks näiteks Valga haigla sünnitusosakonna aastasele ülalpidamisele. Opositsioonilise Reformierakonna poliitikud ruttasidki seda paralleeli tõmbama, lootes sellega plusspunkte teenida. Ent protestihääli kõlas ka koalitsioonist, näiteks Isamaa parlamendisaadikutelt.

Seejuures on nii neid, kes kritiseerivad vaid muudatusteks väidetavalt vajaminevat summat kui neid, kelle meelest pole muudatus vajalik ka mainekujunduslikus mõttes. Viimaste seas on ka Eesti üks tuntumaid mainekujundajaid Linnar Priimägi. Tema sõnul ei peaks haigekassa tervete inimestega tegelema, vaid jääma oma liistude juurde. Seega pole vaja ka nimevahetust.

Väitega, et tervisekassa kõlab paremini kui haigekassa ja töökassa paremini kui töötukassa on siiski raske mitte nõustuda. Samuti võib nõustuda ametkondade juhtidega, kes peavad nimevahetust õigeks seetõttu, et aastatega on töövaldkond oluliselt laienenud ja nimi ajale veidi ajale jalgu jäänud.

Samas tunnistas üks enda sõnul töötukassaga kokku puutunud mees rahvusringhäälingu saates «Ringvaade», et tal on täiesti ükskõik, kes tal tööd leida aitab: töökassa või töötukassa. Oluline on sisu, mitte nimi. Sest nimi üksi ei aita tööle ega ravi terveks.

Nimi üksi ei aita tööle ega ravi terveks.

Töötukassa juht Meelis Paavel põhjendas uudistesaates nimemuutuse vajalikkust eelkõige sellega, et inimesed ei tulevat tihti selle pealegi, et asutus tegeleb lisaks otsesele töökohtade pakkumisele ka näiteks koolituste ja karjäärinõustamisega. Ent kas uus nimi ütleb ühese selgusega väidetavalt teadmatuses kodanikele, et asutus neid teenuseid pakub? Kardan, et mitte.

Kui aga on soov tõmmata tähelepanu asutuse muutunud sisule, võiks ju töötukassa esinduste fassaadil selle hirmsale -tu silbile sümboolselt mingi punase ristikese peale organiseerida. Tõmbab pilke ja annab jõulise sõnumi, et ametkonna abiga saab töötusele risti peale tõmmata. Pastapliiatsid ja muu nänni saab aga välja vahetada sujuvalt, vastavalt nende lõppemisele. 

Ühtlasi saaks siis ehk hakata Eestis tegelema inimeste ja riigi tegelike muredega, mitte asendustegevustega. Kas või haigete ravivõimaluste või inimeste turvatunde parandamisega.