Päevatoimetaja:
Mati Määrits

Uno Kaskpeit: riigikaitset ja sisejulgeolekut ähvardab häving

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uno Kaskpeit
Uno Kaskpeit Foto: Arvo Meeks

Piirivalveohvitserina koloneli auastme välja teeninud Uno Kaskpeit ei ole nõus seadusemuudatusega, mille kohaselt kaotatakse 2020. aastast tegevteenistusse ja politsei teenistusse asuvatel inimestel vanusepiirang ning ka eripension.

Riigikogu võttis vastu eelnõu, mis näeb ette, et 2020. aastast kaob tegevteenistusse ja politsei teenistusse asujatel nii vanusepiirang kui ka eripension. Need inimesed lähevad tavalise vanadus­­pensioni süsteemi alla ja hakkavad pensioni saama 65. eluaastast. 

Õiguskomisjonis arutati teemat pikalt. Palusin kaitseministeeriumi esindajalt, et komisjonile esitataks meie lähisriikide Soome, Läti, Leedu ja Poola tegevteenistuses olevate isikute vanuse ja pensionite erisused. Kahjuks tänaseni ei ole seda infot saadetud. 

Oma Soome kolleegide kaudu tean, et seal on tegevteenistuses olijatele sarnased vanusepiirangud nagu meil praegu. Soomes aga ei nimetata seda eripensioniks, vaid väljateenitud aastate pensioniks. 

Füüsilise vormi nõuded on kõigile ühesugused ja kui 60aastane rühmaülem ei ole suuteline neid täitma, peab ta teenistusest lahkuma, kuid pensioni hakkab saama alles 65aastaselt. Et pensionini ära elada, peab inimene hakkama seega õppima tsiviilametit. 

Kõnealuse eelnõu teise lugemise lõpus andsin Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt üle selle seaduseelnõu menetlemise katkestamise ettepaneku. Enne mind esines Ants Laaneots kriitilise sõnavõtuga selle suhtes. 

Oma sõnavõtus Riigikogu ees rõhutasin, et komisjonis on eelnõu päris palju arutatud, kuid ma pole vastust saanud küsimusele, millise meie lähedal asuva riigi eeskujul on see valmis tehtud. Samuti olen mitu korda avaldanud soovi, et kaitseministeerium teeks ülevaate Soome, Läti, Leedu ja Poola tegevteenistuses olevate inimeste vanusepiiridest ja muudest erisustest. Kahjuks pole seda tänaseni komisjonile esitatud. 

Oleme nende riikidega kõik sarnases geopoliitilises olukorras. Meil on üks rahutu naaber, kes ajaloo jooksul meid kõiki ahistanud. Ma ei kujuta hästi ette, kuidas on 60aastane rühmaülem võimeline koos noortest meestest koosneva rühmaga maastikul ühte jalga käima ja jooksma või kuidas suudab 60aastane patrullpolitseinik tänaval korda valvata ja paharette taga ajada. 

Teine naeruväärne asi on tegevteenistujate puhul tunnistada kehtetuks ettevõtluses osalemise ja äriühingutesse kuulumise piirang. Samuti piirangud töötada väljaspool teenistusülesannete täitmist. 

Mis juhtub siis, kui Võrus teenistuses olev kaitseväelane, kellel on mingi äriühing, suunatakse teise kohta: näiteks Tapale. Mis saab inimese ärist ja tööst oma firmas? Need on tõsised küsimused, mida ei ole analüüsitud ja naabrite olukorraga võrreldud.

Juba aastaid pole sõjakooli plaanitud 50 õppekohta täidetud ja piirivalvetööle on nõus minema ainult kolmandik koolis olevatest õppuritest. Piirivalveõppest ei ole üldse mõtet rääkida, sest see on kokku löödud politseiõppega. Piirivalve õppeaineid on 30 protsenti vähendatud ja politsei­­lisi aineid selle võrra suurendatud. 

Võin teile kindlalt öelda, et pärast 2020. aastat kukuvad nimetatud koolid lõplikult kokku, sest sinna ei lähe enam keegi. Piirivalve on hea näide, kuidas «geeniused» omaenese tarkusest hävitasid selle organisatsiooni ja liitsid selle politseiga. Eespool mainitud lähiriigid ei ole keegi sellise rumalusega hakkama saanud ja nad ei mõtlegi sellele.

Juba aastaid pole sõjakooli plaanitud 50 õppekohta täidetud ja piirivalvetööle on nõus minema ainult kolmandik koolis olevatest õppuritest.

Riigikontrolli aruanne politsei- ja piirivalveameti (PPA) kohta Riigikogule 19. aprillist 2016 ütles, et tol aastal oli asutuses tööl umbes 5000 inimest. Seda on tuhande võrra vähem kui 2010. aastal. Isegi PPA-suuruse organisatsiooni jaoks on selline vähenemine suur. 

Riigikontroll prognoosis ka PPA personali muutusi kuni aastani 2025 ja see analüüs näitas, et tegelikult on asutus hädas. Töötajaskond väheneb märgatavalt edaspidigi järgnevate aastatega rohkem kui 1700 inimese võrra. Otse välja öeldes tähendab see, et PPA ei suuda tulevikus enam neile pandud ülesandeid täita. See on probleem juba praegu, aga muutub lähitulevikus veel hullemaks, ja see pole ainult minu mure.

Võime olla kindlad, et isad ja vanaisad oskavad lastele väga hästi selgitada, mis neid ees ootab, kui keegi neist peaks soovima endale valida kaitseväelase või politseiniku eriala. Selle tulemusel kukub Eesti riigikaitse ja sisejulgeolek lähitulevikus kokku.

Eelnõu teisel lugemisel andsin EKRE nimel üle selle katkestamise ettepaneku. Leian, et selle teemaga tuleb siiski veel tegeleda ja analüüsida naabrite olukorda, mitte kiirustada lammutama meie riigikaitset ja sisejulgeolekut. Eelnõu katkestamise poolt oli siis 17 ja vastu 42 saadikut. 

Lõpphääletusel aga oli olukord veel kurvem, sest seaduseelnõu vastuvõtmise vastu oli vaid 13 saadikut: kaks Vabaerakonnast, viis Reformierakonnast ja kuus Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast. Poolt hääletas 53 saadikut. Enamik IRLi, sotside ja keskfraktsiooni saadikuid toetas seda seadust. Lisaks neile andis oma poolthääle ka kaheksa Reformierakonna saadikut.

Kokkuvõtteks võib öelda, et 2025. aastaks kukub meie riigikaitse ja sisejulgeolek kokku. Olen kindel, et siis tekib sõjakoolis ja Sisekaitseakadeemias kadettide kohtade täitmisega tõsine probleem.

Tagasi üles