/nginx/o/2020/02/06/12919077t1haf41.png)
/nginx/o/2013/04/11/1685566t1h384e.jpg)
Riik suunab erihoolekandeteenustesse täiendavalt 1,2 miljonit eurot, et tõsta teenuseosutajate võimekust pakkuda abivajajatele kvaliteetset ning jätkusuutlikku teenust. Riigi ootus on, et tööandjad tõstavad tegevusjuhendajate palkasid.
Erihoolekande tegevusjuhendajate palgamure saab peagi leevendust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„Meie ootus on, et seda raha kasutatakse töötasude suurendamiseks, et leida ja ka hoida kvalifitseeritud töötajaid,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Erihoolekandeteenuseid osutavad organisatsioonid on korduvalt ministeeriumi poole pöördunud, et leida lahendus tegevusjuhendajate madalatele töötasudele. Juba tänavu lisanduva raha abil saavad tööandjad maksta tublidele inimestele paremat töötasu.“
Ministri sõnul läks ta 2019. aasta riigi eelarvestrateegia läbirääkimistele kindla sooviga parandada erihoolekandes uute teenuskohtade loomise kõrval ka tööjõu olukorda. „Saime riigi eelarvestrateegia läbirääkimistel kindlustunde, et teenuse baasrahastus järgnevatel aastatel kasvab. Sotsiaalkindlustusameti sisemiste ümberkorralduste kaudu saame ka juba sel aastal suunata praeguste erihoolekandeteenuste rahastamiseks täiendavalt 1,2 miljonit eurot,“ sõnas Iva.
Võimalus maksta suuremat töötasu aitab kaasa ka uute teenuskohtade loomisele. „Oleme sel aastal aktiivselt loomas uusi erihoolekande teenuskohti nii päeva- ja nädalahoiu, toetavateks teenusteks kui ka ööpäevaringseks hoolduseks, arvestades teenuse vajajate elukohta. Sotsiaalkindlustusamet on saanud tänavu rahastada kokku 257 uut teenuskohta,“ lisas sotsiaalkaitseminister Kaia Iva.
Määrusega tõstetakse kõikide erihoolekandeteenuste rahastust vähemalt 8%.
Erihoolekandeteenused on mõeldud psüühikahäirega inimestele, kes vajavad oma igapäevaelus juhendamist, nõustamist, kõrvalabi ja järelevalvet. Erihoolekandes töötas 2017. aasta andmetel 1563 inimest, sh 1442 tegevusjuhendajat, kes tegelesid vahetult abivajajaga. Kokku on erihoolekandes täidetud 7094 teenuskohta, sh päeva-ja nädalahoius 39, toetavatel teenustel 4612 ja ööpäevaringsel hooldusel 2443 kohta.
Määrus avaldatakse Riigi Teatajas 26. juulil.