/nginx/o/2016/08/29/5772719t1hfae3.jpg)
/nginx/o/2018/07/26/11038177t1h2f7d.jpg)
Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) esitas täna hommikul keskkonnainspektsioonile (KKI) ja keskkonnaametile (KKA) avalduse seoses kahtlustusega mastaapses metsapettuses Valga maakonnas Tõrva vallas
Valgamaal võidi toime panna ulatuslik metsapettus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühele kinnistule on seal väljastatud tervelt 21 hektari suuruse lageraielangi jagu metsateatisi, kusjuures suuremal osal sellest alast on juba mets ära raiutud.
Kuna viimaste kuude jooksul on EMAga korduvalt ühendust võtnud Valgamaa metsi külastanud inimesed, kes kaebavad kontrolli alt väljunud raietegevuse üle Läti piiri ääres, siis teostas kodanikuühenduse aktiiv piirkonna metsades pistelise kontrollretke, mille tulemusena tõstatus mastaapse metsapettuse kahtlus.
Vähe säilikpuid ja liiga palju raiumist
Kontrolli teostas ühenduse metsavahiabi Mati Sepp, kellel tekkis pärast raiepiirkonna külastamist ning metsaregistri kontrollimist tõsine kahtlustus, et lisaks tavalistele maastikukahjustustele, mis lageraietega enamasti kaasnevad, on antud raietegevuse puhul tõsiselt rikutud kehtiva Metsaseaduse regulatsioone.
Keskkonnainspektsiooniga konsulteerimise järel otsustas EMA tekkinud kahtlustuse kinnitamiseks või ümber lükkamiseks esitada avalduse nii KKI-le kui keskkonnaametile. Üheks EMA poolt osundatud probleemiks on säilikpuude puudumine nõutavas mahus. Teine, palju tõsisem kahtlustus seisneb aga lageraiete ulatuses tublisti üle seaduses ette nähtud mahu. Selle raietegevuse tulemusel on poolest Kure kinnistust lühikese aja jooksul saanud üksainus hiiglaslik lageraielank.
Ehkki on väljastatud ametlikud load raiuda lagedaks üksteisega piirnevaid eraldisi üle 21 hektari suurusel alal, ei luba kehtiv seadus tegelikult üksteisega kõrvuti paiknevaid eraldisi suuremal kui 7hektarisel alal lagedaks raiuda. Nii ulatuslik raie saaks olla seaduslik vaid metsakaitse ekspertiisi alusel ning ulukikahjustuste, seenhaiguste või putukkahjurite tuvastamise korral. Metsaportaali andmetel on metsakaitseekspertiis tellitud aga vaid viiele eraldisele üheksateistkümnest.
"Oma 13aastase metsamehekarjääri jooksul olen näinud kõikvõimalikke petuskeeme, aga sellist olukorda tunnistan esimest korda elus," kommenteeris EMA koordinaator Mati Sepp.
"Metsas käies polnud mul tehnilisi vahendeid täpseks mõõtmiseks, et kindlaks teha, kas kõik metsaregistris väljastatud metsateatistega eraldised on juba jõutud lagedaks lõigata, aga juba silmaga hinnates nähtus, et suurem osa tööst oli jõutud ära teha," ütles ta.
Omaette märkimist väärib Sepa sõnul seegi, et lankidele polnud jäetud seaduses ette nähtud koguses säilikpuid. "Ka sellistele rikkumistele peavad keskkonnajärelvalveorganid rohkem tähelepanu pöörama, sest selline seadusevastane tegevus on Eesti metsades massiliseks muutunud. Ometi on säilik- ja seemnepuud metsaelustikule oluliseks õlekõrreks, et majandusmetsades toimuvate intensiivsete raietööde käigus mingilgi määral püsima jääda."
Metsafirma jäi äraootavale seisukohale
Kõnealune kinnistu kuulub Elva osaühingule Tava Mets. Ettevõtte juhatuse liige Janek Padar ütles, et EMA ei ole ettevõttega ühendust võtnud ja on väljastanud oma subjektiivse arvamuse. Ta ei soovinud teemat pikemalt lahata ega emotsioonidega kaasa minna enne, kui ametkonnad on andnud nende tegevusele hinnangu. Selle mõõtmine on tema sõnul täpne töö, mida ei saa teha puhtalt läbisõitmise ja kaamera abil. Kõigepealt tuleks Padari sõnul aga ära oodata, kas kaebus üldse menetlusse võetakse.
«Me ei kommenteeriks enne, kui institutsioonidelt, kelle poole on pöördutud – keskkonnaamet ja keskkonnainspektsioon – on olemas argumenteeritud ja põhjendatud informatsioon. Kui sealt on tulnud otsus, et oleme rikkunud seadust või on ametkond ise lubasid väljastades rikkunud seadust, siis teame, kuhu teravikud suunata.»
Ta lisas, et rikkumise puhul on ka firma huvides mitte jääda ametkondlike eksimuste ja avaliku arvamuse kui alasi ja haamri vahele. «Keegi peab vastutama, kui tõepoolest on tehtud midagi, mis on seadusega vastuolus. Aga selle vastuse annab inspektsioon.»
/nginx/o/2018/07/26/11038181t1hfd24.jpg)
/nginx/o/2018/07/26/11038182t1he797.jpg)