/nginx/o/2016/03/16/5166461t1h0277.jpg)
Veterinaar- ja toiduamet (VTA) tuletab meelde, et käes on sigade Aafrika katku kõrghooaeg ning selleks, et katk ei leviks metsast farmi, tuleb meist igaühel järgida bioohutusreegleid.
Põlvamaal leiti aktiivne katkuviirus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis on sigade Aafrika katku sel aastal diagnoositud sadadel metssigadel. Juuli keskpaiga seisuga on kokku uuritud 3296 metssiga, kellest 228 oli viirusega nakatunud. Katkuleiud pärinevad peamiselt Lääne- ja Loode Eestist ning Saaremaalt, viimaste nädalate jooksul on aktiivset viirust leitud Harju- ja Põlvamaalt.
VTA kontrollib, kas seapidajad rakendavad piisaval määral bioohutusmeetmeid, et taudi farmist eemale hoida. Siiski on seakatku levimise peamine riskitegur inimene ise oma tegevuse või tegevusetusega.
Katk inimestele ohtu ei kujuta, kuid nad võivad viirust edasi kanda. Seetõttu peavad metsas käivad marjulised, seenelised, jahimehed ja looduses liikujad olema hoolsad, sest viirus võib levida ka sõiduvahendite ning riiete ja jalanõude kaudu pikkade vahemaade taha. Pärast metsas viibimist tuleb pesta korralikult käed, vahetada riided ja jalanõud ning vajadusel puhastada sõiduvahend. Endiselt ootab VTA teateid surnuna leitud metssigade kohta.
Tänavu Eestis kodusigadel sigade Aafrika katku diagnoositud pole. Poolas on sellel aastal diagnoositud 66, Leedus 36, Lätis 7 ning Rumeenias 438 SAKi puhangut kodusigadel.