Mustikal- ja seenelkäik tasub ära küll

Mustikaid leidub, aga kombainiga korjamiseks tuleb leida hea koht. Foto: Madis Perli

Kolmapäeva pärastlõunal oli sooja 24 kraadi, ilm veidi pilves ning tuul puhus õrnalt. Otsustasin teha eksperimendi: käia kaks tundi ringi ühes Võrumaa metsas, korjata tunnikese seeni ja teise mustikaid ning vaadata, palju saaki saan. Kas väljasõit ja jalavaev tasuvad ära? 

Kuigi räägitakse, et metsas on suure kuiva tõttu seeni vähe, leidsin autost väljudes juba umbes 30 meetri kauguselt metsateelt päeva esimesed seened. Need olid väiksed ja kuivad, aga algus seegi. Kõndisin mööda teed edasi ja leidsin veel mõne üksiku, aga lootus pangetäiele hakkas kaduma. 

Paari suure seene leidmine innustas siiski edasi otsima. Just kukeseeni, mida leidus väikeste eraldatud puntide kaupa. Seega tuli krõmpsuval samblal ette võtta pikemaid vahemaid. Tulu sellest suurt polnud ja poole tunni möödudes tekkis juba kange tahtmine võtta kätte marjakombain ja hakata mustikaid korjama, aga eksperimendi õnnestumise nimel seda siiski ei teinud.