Toomas Tõniste: piirialad on tugevalt pihta saanud

Toomas Tõniste Foto: Tiit Loim

Valgamaa ettevõtjatega kohtunud rahandusminister Toomas Tõ­­niste lausus, et ei pea reaalseks alkoralli lõpetamiseks Lätiga ühist aktsiisipoliitikat. Keeruline tulumaksusüsteem tuleks aga riigi jõukamaks saades asendada Isamaa ja Res Publica Liidu algselt välja käidud 500eurose tulumaksuvaba miinimumiga kõigile.

Millised mured ja ettepanekud teieni ettevõtetest jõudsid?

Tööjõuprobleem kumab läbi. Mis minule on üllatav: kui räägitakse puuduolevast tööjõust, räägitakse inimestest, keda sisse tuua kolmandatest riikidest. Kuigi Euroopa Liidus on tööturg vaba ja kus on üle 500 miljoni inimese. Siin nägin esimest korda, et Euroopa Liidust, Lätist, käivad inimesed reaalselt Eestis tööl. Kasutatakse olukorda, kus Lätis on elustandard madalam.

Samuti jäi kõlama suund mahekaubandust edasi arendada. 

Kuidas riik saaks kohalikele ettevõtjatele appi tulla?

Mõtted on läbi käinud eritsoonidest, kus teistsugused maksureeglid. Teine teema on kutsehariduse süsteem. Kui palju nendest, kes seal õppimas käivad, õpivad seda, millega midagi peale hakata? Ja palju neist jääb siia piirkonda? Täna on ka üks seltskond, kes ei tahagi tööle minna. Piltlikult on nimekirjas 21 keevitajat ja ükski ei taha tööle tulla.»

Kui reaalne oleks regionaalne maksuerisus? 

Eesti ei ole vist nii suur, et regionaalpoliitilisi erisusi teha. Ikka tekib suurematel ettevõtetel küsimus, kust ikkagi töötajaid saada. Kui ettevõtted tekiks, küll siis ka tööjõudu tuleks. Natuke surnud ring. Aga siia tulles hakkasin selle peale mõtlema. Kodus saab nüüd mõelda, kas ja mis tingimustel see reaalne oleks.

Kuidas Tallinnast paistab: on ääremaa üks lootusetu kant?

Kindlasti ei ole. Igal piirkonnal on oma nišš. Üks tuumküsimus on, kuidas edasi minna. Kunagi öeldi, et valdade arvu ei tohi vähendada, muidu sureb elu maal välja. Tänaseks on piirialad tugevalt pihta saanud. 

Kas saaks midagi teha, et siinsed palgad Harjumaa tasemele järele jõuaksid?

Kui pole spetsialiste ega toodangut väärindavaid ettevõtteid, pole ka kõrgemat palka. Kuna ka elu on odavam, tasandub see mingis osas ära. Mõni ettevõte ütleb, et Tallinna ümbruses maksaks nad vähem, sest maapiirkonnas sama spetsialisti hoidmine on kallis. 

Ütlesite pressiteates, et ühislinn Valkaga loob võimalusi mõlemale. Samas kolis hiljuti akna- ja uksetootja Tartusse, kuna polnud kvaliteetset tööjõudu ega ruumi. Kaks väikest vaest linna ei suuda piisavalt atraktiivsed olla.

Kui pole spetsialiste, ei ole muud varianti, kui ära kolida. Aga igal maakonnal on oma spetsiifika. Kui inimesed sõidavad siit läbi, tuleb pakkuda uusi võimalusi, et siin ka aega veedetaks. 

Ütlesite ka, et ühine linnakeskus võimaldab rohkem teenuseid optimeerida ja investeeringuid meelitada. Mida optimeerimisega mõeldud on?

Kui teed linnasüdame korda, saad arvutada, kui palju töökohtasid see toob, kuhu saab hakata kaubanduspindu laiendama. See toob vaba aja veetmise võimalusi, sul on põhjust sinna minna.

Valgas ei pääse alkoholiaktsiisi teemast. Kui suur peaks see olema?

Neli-viis aastat tagasi oli kokku lepitud ühtlane aktsiisitõusu poliitika. Keskeltläbi neli-viis protsenti aastas. See oli mõistlik. Et alkohol ei läheks palga suhtes odavamaks. Ministriks saades nägin suurtes aktsiisitõusudes oma ettevõtluse kogemuse ja intuitsiooniga palju suuremat probleemi kui võib-olla oskasid teised näha. 

Mul on hea meel, et osaliselt võeti mind kuulda ja järgmise aasta alguses tõusu ei toimu, aga õige oleks olnud, kui aktsiisitõus oleks veebruaris üldse ära jäänud.

Kui reaalne on Lätiga ühtse aktsiisi saavutamine?

Ei ole reaalne. On arusaam, et Läti võidab aktsiisitõusust rohkem kui Eesti. Tegelikult Läti korjab vähem aktsiisitulu kui Eesti. Ka siis, kui Eesti teda aitab. Läti ei ole võimeline aktsiise tõstma. Nad tahtsid seda teha, aga must turg töötab neile vastu. 

Kas Jevgeni Ossinovskile tehakse liiga, kui teda seostatakse aktsiisitõusudega? On need täielikult rahandusministeeriumi inimeste mõte ja vastutusala?

Ossinovski on tugevalt võidelnud, et aktsiiside ärajäämist ei tuleks. Oma sõnavõttudega on ta väljendanud oma arvamust ja selle põhjalt on hinnang tulnud. Arvan, et eks ta oli natuke nõunike mõju all, kes ei uskunud, et see asi võib töötada vastupidi.

Milline on praegu valitsuse koostöö rahandusküsimustes?

Võrdlemisi hea. Saame ühtmoodi aru, et majanduskasvu ajal ei ole õige teha defitsiidis eelarvet. Kui räägime defitsiidist, peab olema väga selge põhjus. Saab olla ainult, et lepime erakondadeüleselt kokku, et ehitame välja Tallinna–Tartu, Tallinna–Pärnu, Tallinna–Narva ja veel mõne suurema maantee, taristud. 

Selle eesmärgi nimel oleme valmis kas laenu võtma või kerges defitsiidis eelarvet aktsepteerima. Muudel põhjustel ma seda ei toeta.

Kas praegune keeruline tulumaksusüsteem õigustab ennast?

Eesmärk madalapalgaliste maksukoormust vähendada on osaliselt saavutatud. See maksis riigile 160 miljonit ja läks inimestele, kel väiksed palgad. Fookus oli õige. Kuna kõigile 500 eurot maksuvabalt kätte oli toona liiga kallis, mõeldi välja mudel, et kulu ei oleks nii suur. Seepärast on tulnud keerukam mudel, mille võiks ideaalis ära jätta, kui jõukamaks saame. Et olekski maksuvaba tulu 500 ja kõik. Arvan, et sinnapoole ta suundub.

Milline on rahandusministri argipäev?

Töökoosolekud, kus vaadatakse üle valitsuse päevakavad; eelnõud, mis on tulemas. Hulgale kooskõlastusringidele minevatele eelnõudele vastuste ja kooskõlastuste andmine. Meie enda eelnõude töörühmades osalemine. Igasugused visiidid, külalised. Ecofin ehk Euroopa rahandus- ja majandusasjade nõukogu, mida oli au pool aastat juhtida eesistumise ajal. 

Igav ei hakka. Materjale, millesse on vaja süveneda, on hästi palju: tuleb ka koju vaja kaasa võtta. 

Eesistumise ajal jäi hambusse teie inglise keele oskus. Olete seda arendanud?

Õppisin saksa keele erikoolis. Olen ka purjetamiskarjääri jooksul kasutanud rohkem saksa keelt, lisaks vene keel, soome keel. Inglise keelega on olnud eneseõppeprogramm. Suhtlustasemel oli ta täitsa hea. Hääldus jah võib-olla jätab soovida. Aga aasta jooksul olen tugevaid edusamme teinud ja takistuseks töös ta pole küll jäänud.