/nginx/o/2018/08/02/11150236t1h62ac.jpg)
Keskkonnaminister Siim Kiisler allkirjastas käskkirja, millega alates laupäevast peatatakse Peipsil mõrrapüük. Muudatuse tingis kõrgest veetemperatuurist põhjustatud kalade massiline hukkumine, millele aitas osaliselt kaasa ka mõrrapüük.
Kalade massihuku tõttu peatati mõrrapüük
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eksperthinnang ütleb, et Peipsi kalade massihuku on põhjustanud pikalt kestnud kõrge veetemperatuur. Mõrrapüük võimendab seda,» selgitas keskkonnaminister Siim Kiisler. «Hapnikuvaegus on just nois veekihtides, kus asuvad mõrdade pärad ehk mõrra koguvad osad, kuhu kalad lõksu jäävad ja kust nad põgenema ei pääse. Niimoodi hukkub ka palju alamõõdulisi kalu, kes muidu järve tagasi lastaks.»
Et mitte veelgi suurendada Peipsi kalade niigi kõrget suremust, otsustas minister mõrrapüügi 13. augustini peatada.
Viimaste päevade mõõtmised näitavad, et viiest meetrist sügavamal puuduvad kaladele sobivad elutingimused – sealne hapnikutase on liiga madal. Seega on olud kalade, eelkõige noorjärkude, elutegevuseks väga kehvad. Eriti ohustab tekkinud olukord tindi, kiisa, ahvena ja koha noorjärke, kes on suhteliselt väheliikuvad.
Järve mudase põhjaga osades on niinimetatud hapnikukotti sattumise oht suurem. Sellistes tingimustes hukkub ka palju mõrdadesse kinni jäänud soovimatuid kalu. Tavaolukorras vabastatakse kaaspüügina mõrda sattunud soovimatud ja alamõõdulised kalad, kuid eluvõime kaotanud kalade vette tagasi heitmine on keelatud.
Lämmi- ja Pihkva järvel on kalapüük mõrdadega lubatud, kuna seal ei ole voolava vee tõttu kihistumist ja hapnikuvaegust esinenud. Samuti võib Peipsi järvel jätkuda kalapüük kastmõrdadega.