Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/11/07/7290737t1hf85f.png)
/nginx/o/2018/08/02/11150644t1h28b6.png)
- Seto Kuningriigi loomise idee tuli folkloristil ja etnoloogil Paul Hagul.
- Kuningriigipäev saab nüüd teoks 25. korda.
- Ülemsootska valimise rituaal on väga omapärane.
Homme on Võrumaal Lüübnitsas tähtis päev: setod peavad kuningriigipäeva ja valivad uue ülemsootska. Neljal korral Setomaa ülemsootska ametit pidanud Evar Riitsaar ütleb, et päev näitab kohaliku rahva vaimukust ja traditsioonide elujõudu.
Millest sai Seto kuningriigipäev alguse?
Seto Kuningriigi loomise idee tuli folkloristil ja etnoloogil Paul Hagul, kui ta oli põhjalikumalt uurinud lauluema Anne Vabarna loomingut. Kuningriigipäeva traditsiooni alguse juures olid veel Vello Anipai ja Aare Hõrn, aga neid oli rohkemgi.
Kuningriigipäev saab nüüd teoks 25. korda ja selle sisu on teadvustada setode legende ja päritolu. Suuremad vaatemängud on kuningas Peko asemiku ehk ülemsootska valimine ning setode sõjaväeparaad.
Kes see Peko õieti on?
Kuningas Peko on setode eeposekangelane, kes puhkab Petseri kloostris tammede all. Eepos «Peko» on üles kirjutatud legendaarse rahvalauliku Anne Vabarna leelolaulu järgi. Teos räägib Peko kasvamise, sõjakäikude, pereelu ja puhkama jäämise loo leelo vormis.
Peko oli samas ka põllu- ja karjaviljakust kaitsnud põllupuuslik. Vanades külades oli looduseusust pärinev salajane tava, et jälgiti Peko puukuju. Setod on õigeusklikud, aga ka looduse austamine on neile olnud tähtis, pühapaikadeks peeti näiteks allikaid, puid, kive ...
Millega tegeleb Setomaa ülemsootska?
Ülemsootska on kuningas Peko sõnumite edastaja. Ta kuulab Peko märguandeid ja kuninga salajasi sõnumeid ning selgitab neid rahvale. Annab teada, milliseid kuninga nõuandeid võiksid setod kuulda võtta.
Ülemsootskad on läbi aastate erinenud nii mõttelaadilt kui ka huvialade poolest. Nad on tegutsenud, lähtudes oma teadmistest ja oskustest.
Praegune ülemsootska Piret Torm-Kriis sai näiteks väga hästi hakkama esimese Setomaa tantsupeo korraldamisega. Ettevalmistus kestis aasta otsa: inimesed harjutasid paljudes paikades ning sotsiaalmeedias tutvustati tantsupeo meloodiaid ja tantsuvõtteid.
Ülemsootska töö on ajas muutunud, juurde on tulnud nüüdisaegseid elemente, abiks on ka näiteks Facebook ja muu sotsiaalmeedia. Aastatega on ajakirjanduse huvi juurde tulnud, seejuures mitte ainult Eestis, vaid üha rohkem on meiega ühendust võtnud ka välismeedia.
Millised on ülema kohustused?
Need kõik on vabatahtlikud. See ei ole palgaline koht ning raha talle tasu maksta sisuliselt pole.
Piret Torm-Kriis elab ise tegelikult Tallinnas, kuid on sellegipoolest käinud väga paljudes kohtades, kuhu teda on kutsutud. Ka sündmustel, kuhu varasematel ametivendadel pole olnud võimalik minna. Sootskadel on oma tööd ja tegevused, milles nad peavad osalema, ning igale poole nad paraku ei jõua.
Arvan, et rahalised võimalused võiksid sootskal edaspidi olla palju suuremad. Kõik teavad, kui palju läheb maksma Tallinnast Setomaale ja tagasi sõit. Teine asi on ajakulu, ka selle peaks kuidagi kompenseerima.
Ka kuningriigipäev on piletite ja parkimistuluga ettevõtmine. Loogiline oleks, et sealtki võiks tulevasele ülemsootskale tulla mingi rahaline toetus.
Mõnel aastal on kuningriigipäeval olnud 5000 külastajat, rekord küündib 10 000 kanti.
Kuidas valimine käib?
Kandidaadid seavad üles Setomaa organisatsioonid või inimeste grupid. Kaks-kolm kandidaati seisavad kuningriigipäeval valimiste ajal puupakule ja tutvustavad ennast. Kohaletulnud reastuvad lemmikkandidaadi ette mööda pikka nööri rivisse. See on vaatemänguline ja ka külalistele põnev, et nad saavad valimise protsessis osaleda.
Pärast kahuripauku ei saa järjekordadesse keegi enam lisanduda. Häältelugejad loevad eri rivides olevad inimesed ükshaaval mitu korda üle, et ei tekiks vigu. Kui inimesed on kokku loetud, selgub, milline kandidaat on kogunud kõige rohkem hääli.
Ülemsootska valimine on selles mõttes väga demokraatlik, et hääli ei loeta üle kusagil kabinetis rahva selja taga. Sageli on ka juba silmaga näha, milline järjekord on kõige pikem.
Aastatega on valimised arenenud. Nüüd kandidaadid ka tutvustavad ennast ja räägivad oma plaanidest ja lubadustest, mida nad tahaksid aasta jooksul teha. Rahval tekib niiviisi valik, milliseid teemasid nad soovivad toetada.
Kuidas peetakse Setomaa sõjaväe paraadi?
Sõjaväeparaad on kuningriigipäeva lahutamatu osa. See on mänguline vaatemäng, kus osalejad moodustuvad mitmesuguseid vaimukaid sõjaväeüksuseid.
Seejuures ei osale mitte ainult setod, vaid aja jooksul on liitunud ka näiteks mulgid, võrokesed ja kihnlased. Võib öelda, et kohal on ka liitlasväed. Sõjaväeüksuseid raporteerivad oma ustavust Seto Kuningriigile ning annavad au ülemsootskale.
Paraad näitab rahva vaimukust. Mõned masinad maskeeritakse näiteks veesõidukiteks või lennukiteks. Kohal on mitmesuguseid üksusi, mis pakuvad rahvale huvitavat kaasaelamist.
Mõnel aastal on kuningriigipäeval olnud 5000 külastajat, rekord küündib 10 000 kanti. Iga aastaga on rahvast üha rohkem.
Mis teie enda ülemsootskaks olemise ajast kõige rohkem meeles on?
Olin selles ametis neljal aastal, 2013–2017. Meenuvad Eesti piirilepingu teema ja Tartu rahu aastapäeva sündmused, millest osa võtsin. Püüdsin ajaloolist Setomaad inimestele rohkem teadvustada, seejuures ka teisele poole kontrolljoont jäävat ala. Tollalgi olid need teemad aktuaalsed, nüüd veel enam.
Nendel aastatel tekkis setode vastu ka suurem ajakirjanduse huvi. Samuti hakati ülemsootskaid oma kaasadega kutsuma presidendi vastuvõttudele.
Minu sõnum on olnud, et inimesed võiksid oma juuri rohkem teadvustada ja päritolu edasi kanda. Kui kultuur kaob ja ununeb, jääb maailm sedavõrd vaesemaks, igavamaks ja värvitumaks.
Tänapäeva globaliseerumisega kipub rahvuskultuur ja ajalugu iga aastaga üha enam hägustuma ning meelest ära minema. Ka sotsiaalmeedia on muutnud inimesed järjest rohkem maailmakodanikeks.
Kui kunagi tulid teatud ettekirjutused Moskvast, siis nüüd tulevad need Brüsselist. Paraku tundub mulle, et üldine mentaliteet ei soosi põlis- ja pärimusrahva edasikestmist. Räägitakse küll majanduskasvust, aga tegelikult on näha, et inimesed lähevad järjest rohkem maapiirkondadest linnadesse ja sealt edasi välismaale. Oma rahva tavad ja juured kipuvad meelest minema, riik võiks olla arvestavam.