Kommentaar: kütus, kallis kütus

Siim Saavik Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees Foto: Arvo Meeks / LEPM

Maksud sõidavad Lätti ja teised sarnased algatused, millega rahvas alkoholi kõrge hinna vastu protesti avaldas, võiks uuesti tuurid üles võtta. Nüüd aga tuleks nõuda eelkõige kütusehinna alandamist, sest see on tõsine murekoht.

Aga võib-olla ongi see valitsuse plaan, kuidas laekumata alkoholiaktsiis ikkagi kätte saada. Las need napsilembesed kodanikud sõidavad oma uhkete autodega lõunapiiri taha joogipoolist ammutama ... Maarjamaa teid kündvad masinad nõuavad ju pikal teel «juua» ning kütuseaktsiisiga saab selle maksuaugu ära täita. 

Küllap Tallinnast Iklasse sõitjate puhul see plaan isegi mõnevõrra toimib. Lõunaeestlane läheb ka kütust hankima piiri taha ning maksud sõidavad jälle Lätti. 

Kui hea oli tankida autot, kui kütuse- ja rahanumbrid jooksid tankuris võrdse tempoga. Mõni hajameelne vaatab tõenäoliselt neid numbreid siiamaani, kuni maksmiseks läheb ja alles siis mõtleb: olid ajad ... 

Sama teevad tõenäoliselt ka paljud ettevõtted, kes oma tegevuses suuremal või vähemal määral kütust tarbivad. Ja naiivne oleks arvata, et nad aktsiisikulu ainult enda kanda võtavad. Hinnatõus tuleb lõpuks ikka tarbijal kinni maksta. 

Eesti majandus areneb. Uudistest võib lugeda, et majanduskasv jätkub. Paraku ei jõua see kasv kuidagi tavatarbija rahakotiraudade vahele, sest hinnatõusu teravad hambad purevad valusalt ega jäta alles ühtegi üleliigset münti, mida näiteks koduleiva küpsetajale või kodumaise toidu tootjale lisaks anda. 

Vaja oleks survegruppi, kes kütuseaktsiisi miinused luubi alla võtaks ja teemale valgust heidaks. Usun, et kui alkoralli kired kuumaks küttis, suudetakse meedia tähelepanu köita ka kütuse puhul.

Tasuta juustu saab ainult hiirelõksust ning kalli bensiiniga priisõidudki tuleb maksumaksjal kaudselt kinni maksta niikuinii.

Lõppude lõpuks: kumb on tähtsam, kas vägijook või kütus? Ükski mõistlik inimene siinkohal pikalt ei mõtle. 

Alkoholita saame läbi, autota vaevalt. See pole tänapäeval enam luksus, vaid hädavajalik abimees igapäevaelus.

Paljud ei saa töödki autota teha, rääkimata laste viimisest lasteaeda või kooli. 

Seda nimistut võiks jätkata veel omajagu. Ka tasuta bussisõit pole siin mingi argument. Tasuta juustu saab ainult hiirelõksust ning kalli bensiiniga priisõidudki tuleb maksumaksjal kaudselt kinni maksta niikuinii. 

Kõrged riigiisad tuleb sundida ka kütuseaktsiise üle vaatama, sest varsti võib see elutähtis vedelik olla Eestis veel kallim kui Hollandis, Soomest rääkimata. Meie palgatase aga nende omani ju veel kaugeltki ei küündi.